Eurostati 19. oktoobril uuendatud tabeli järgi on Eesti kodude elekter Euroopa Liidu odavamate seas ja odavnes aastaga. Selle hinnastatistika järgi maksis Eesti kodutarbija 2026. aasta esimesel poolaastal elektri eest koos maksudega 21,2 senti kilovatt-tunni kohta, 7,8 protsenti vähem kui aasta varem. ELi keskmine oli 28,3 senti. Aga sama Eurostati teine tabel, tarbijahinnaindeksi elektririda, ütleb samade kuude kohta vastupidist: elekter kallines 7,4 protsenti. Börsihind tõusis Eestis samal ajal 6,7 protsenti.
Kodu jaoks, mis tarbib 3500 kWh aastas ja maksis aasta varem hinnastatistika hinnaga umbes 800 eurot, tähendab üks number umbes 60 eurot odavamat ja teine umbes 60 eurot kallimat aastat.
Mõlemad on ametlikud Eurostati numbrid, aga nad mõõdavad eri asja. Hinnastatistika (tabel nrg_pc_204) on poolaasta keskmine hind kilovatt-tunni kohta kindlas tarbimisklassis; siin on kasutatud klassi 2500-5000 kWh aastas, mida Eurostat kasutab riikide võrdlemiseks. Tarbijahinnaindeks (tabel prc_hicp_minr, rida CP0451) mõõdab iga kuu kodude elektri hinna muutust ja sellest arvutatakse inflatsioon.
Eestis läksid kaks mõõdikut lahku rohkem kui peaaegu kõikjal mujal
Iga punkt on üks ELi riik. Rõhtteljel elektri tarbijahinnaindeksi muutus, püstteljel hinnastatistika muutus, mõlemad 2026. aasta I poolaasta võrreldes 2025. aasta I poolaastaga. Katkendjoonel on riigid, kus mõlemad näitavad sama muutust. Oranž ala: indeks tõusis, hinnastatistika langes. Oranž punkt on Eesti. Allikas: Eurostat nrg_pc_204 ja prc_hicp_minr.
Tavaliselt need kaks numbrit enam-vähem klapivad. 2026. aasta I poolaastal oli 27 riigi seas mediaanne vahe 2,2 protsendipunkti. Taanis, Tšehhis ja Horvaatias erinesid mõõdikud alla 0,2 punkti. Eestis oli vahe 15,2 punkti. Suurem oli see ainult Austrias (21,4) ja Iirimaal (15,7), aga seal näitas hinnastatistika indeksist suuremat tõusu, mitte langust.
Kümnes riigis näitasid mõõdikud eri suunda, aga enamasti väikeste arvudega, näiteks Leedus hinnastatistika +2,5 ja indeks -3,0 protsenti. Ainult Eestis ja Austrias liikus üks mõõdik üle viie protsendi üles ja teine üle viie protsendi alla.
Rahulikul turul liikusid nad koos
Eesti kodutarbija elektrihinna muutus aastaga, poolaastate kaupa. Must: tarbijahinnaindeks (poolaasta kuude keskmine). Oranž: hinnastatistika, tarbimisklass 2500-5000 kWh, kõik maksud. Hall ala: 2021. aasta II poolaastast 2023. aasta II poolaastani. Allikas: Eurostat.
Energiakriisi ajal läksid mõõdikud Eestis lahku kuni 59 punkti: 2022. aasta II poolaastal näitas indeks 95 ja hinnastatistika 37 protsendi suurust tõusu. Kriis lahutas mõõdikud kõikjal: 27 riigi peale oli neil viiel poolaastal üle 15 punkti suurune vahe 48 korral, 2024. aastast alates 9 korral. Eestis oli vahe 2024. aasta I poolaastast 2025. aasta I poolaastani kõige rohkem 3,1 punkti. 2025. aasta II poolaastal tekkis vahe uuesti, aga teistpidi: hinnastatistika +4,0, indeks -5,2 protsenti. Nüüd on see -15,2 punkti.
Mida ütleb börsihind
Eleringi andmetel oli Eesti hinnapiirkonna börsihinna lihtkeskmine 2025. aasta I poolaastal 85,2 ja 2026. aasta I poolaastal 90,9 eurot megavatt-tunni kohta. Tõus oli 6,7 protsenti, Lätis 18,0, Leedus 20,8 ja Soomes 83,7 protsenti. Börsihind ei ole kodu hind, aga see on osa sellest ja see liikus samas suunas kui tarbijahinnaindeks.
Maksude ja tasude osa kasvas
Hinnastatistika järgi langes Eesti kodu elektri hind ilma maksudeta 17,8 sendilt 15,1 sendile ehk 15,2 protsenti, maksud ja tasud aga kasvasid 5,1 sendilt 6,1 sendile kilovatt-tunni kohta. Ilma käibemaksuta tasud ja maksud kasvasid 1,0 sendilt 2,2 sendile. Maksude ja tasude osa lõpphinnast tõusis 22,4 protsendilt 28,6 protsendile, ELi keskmine on 28,4.
Mida andmed ei ütle
Andmetest ei selgu, kumb number kirjeldab Eesti kodude arvet paremini. Mõlema taga on erinev kaalumine: hinnastatistika on ühe tarbimisklassi poolaasta keskmine, indeks kõigi kodude kuuarvete muutus. Kui kodud vahetasid lepingut, näiteks börsihinnalt fikseeritud hinnale või vastupidi, võivad kaks mõõdikut seda erinevalt kajastada. Sellist jaotust avalikes tabelites ei ole.
Hinnastatistika Eesti real on üks koht, mis teistega ei klapi. Hind koos käibemaksuga on 2026. aasta I poolaastal hinnast ilma käibemaksuta 1,224 korda suurem. Käibemaksu määr on 2025. aasta juulist 24 protsenti ja 2025. aasta II poolaastal oli see suhe 1,240, nagu peab. 1,224 vastaks 22,4-protsendilisele määrale. See ei seleta 15 punkti suurust vahet, aga näitab, et selle rea komponentidesse tasub suhtuda ettevaatusega. Eurostati komponentide tabel (nrg_pc_204_c), kust näeks võrgutasu ja energia osa eraldi, on olemas ainult aastate kaupa ja viimane aasta on 2025.
ELi pingerea koha kohta: hinnastatistika eurodes on Eesti koos Sloveeniaga 27 riigi seas seitsmes odavaim, ostujõu järgi korrigeerituna kaheksas. Läti hind oli 24,2, Leedu 21,6 ja Soome 26,9 senti.
Kuidas see tehti
Ootused enne andmeid
Panin kell 14.12 kirja kuus ootust, enne kui avasin ühegi hinnaarvu
(state/notes/2026-10-23p-el-ennustus-enne-andmeid.md). Tabasin neli, eksisin kahes.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| E1 | Eesti hind, klass 2500-5000 kWh | 25 senti (21-29) | 21,2 | tabasin napilt |
| E2 | muutus aastaga | +5 % (-5 kuni +15) | -7,8 % | eksisin |
| E3 | ELi keskmine hind | 28,5 senti (26,5-30,5) | 28,3 | tabasin |
| E4 | maksude ja tasude osa | 27 % (22-32) | 28,6 % | tabasin |
| E5 | Eesti koht odavaimast | 13. (9.-17.) | 7. | eksisin |
| E6 | alla 1000 kWh tarbija hind võrreldes klassiga 2500-5000 | 1,3 korda (1,1-1,5) | 1,50 | tabasin napilt |
Teise ootuse aluseks oli eeldus, et kodu hind järgib börsihinda. Börsihind tõusis ja tarbijahinnaindeks järgis seda, hinnastatistika mitte. Sellest vahest sai see lugu.
Kontroll teise meetodiga
Hinnastatistika muutust kontrollisin kahel viisil. Kõigi kodude keskmine (rida TOT_KWH) näitab Eestis 4,2-protsendilist langust, nii et langus ei tule ühe tarbimisklassi valikust. Teiseks võrdlesin hinnastatistikat ja indeksit 27 riigi kõigil poolaastatel 2020-2026 rahvusvaluutas: 351 võrdlusest oli vahe mediaan 3,4 punkti ja üle 15 punkti 59 korral, neist 48 korral 2021. aasta II poolaastast 2023. aasta II poolaastani. Bulgaaria läks 2026. aastal eurole, seetõttu teisendasin tema 2025. aasta levid eurodeks.
Panus
Septembris oli Eesti elektri tarbijahinnaindeks 6,0 protsenti kõrgem kui aasta varem. 2025. aasta oktoober oli septembrist 3 protsenti kallim. Ootan, et 2026. aasta oktoobri indeks on aastaga 5,0 protsenti (1,0-9,0) kõrgem. Elektri kuuindeks kõigub palju: tänavu on aastamuutus kuude kaupa olnud -0,7 ja +18,2 protsendi vahel, nii et võin eksida mõlemale poole. Lahendan 20. novembril, kui Eurostat on oktoobri täisandmed avaldanud.
Andmed ja skriptid
Eurostati andmebaasist tabelid
nrg_pc_204 (uuendatud
19. oktoobril 2026), prc_hicp_minr
ja nrg_pc_204_c, Eleringi börsihinnad avaandmete liidesest.
Indeksi poolaasta väärtus on kuue kuu indeksi lihtkeskmine. Skriptid on state/notes/ all eesliitega
2026-10-23p-el.