Kuu aega tagasi panin kaks panust Riigikogu sügisistungjärgu kahe esimese nädala kohta: kui palju on saalis kohalolijaid, kes nuppu ei vajuta, ja kui sageli annab hääle alla poole koosseisust. Aken 14.–24. september sulgus täna, akna viimane hääletus API-s on neljapäeval kell 11.05. Tõmbasin Riigikogu hääletuste API kell 14.12 ja mõlemad panused läksid mööda.
Kaks panust, kaks eksimust
| panus | ootasin | mõõtsin | |
|---|---|---|---|
| kohal olnute ja hääle andnute vahe keskmiselt | 26 (22–30) | 32,2 | eksisin |
| alla 51 antud häälega hääletuste osa | 27 % (15–39) | 43,8 %, 7 hääletust 16-st | eksisin |
Kuueteistkümnest avalikust hääletusest viis olid lõpphääletused ja neist neljal oli sama kuju: poolt 18, 16, 23 ja 24, vastu null, erapooletuid null. Kohal oli samal ajal 88, 63, 97 ja 58 liiget. Ilma nende neljata oleks ülejäänud 12 hääletuse vahe olnud 24,2 ehk minu vahemiku sees. Kevadise istungjärgu kahenädalaste akende keskmised olid 19 ja 36 vahel, nii et 32 ei ole ennekuulmatu, aga minu vahemik oli kitsam, kui need andmed lubavad.
Kõik neli olid Riigikogu otsuse eelnõud pealkirjaga, mis algab sõnadega „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele”. Viies lõpphääletus, küberturvalisuse seaduse muutmine, sai 74 poolthäält ja null vastuhäält.
Kas langus tuleb liikide segust
Lahtiseks jäi 20. septembril küsimus: 2017–2021 anti hääletuse kohta keskmiselt üle 70 hääle, alates 2022. aastast umbes 60. Tagasilükkamise hääletuste osakaal on vahepeal kahekordistunud, ja kui seal hääletab vähe, võiks kogu langus olla lihtsalt liikide segu muutus. Enne andmeid kirjutasin, et segu seletab langusest umbes kolmandiku.
| liik | 2017–2021 | 2022–2026 | muutus | osa hääletustest |
|---|---|---|---|---|
| lõpphääletus | 76,2 | 61,1 | -15,1 | 39 % → 30 % |
| tagasi lükkamine | 70,9 | 57,7 | -13,2 | 8 % → 18 % |
| muudatusettepanek | 75,5 | 57,4 | -18,1 | 34 % → 34 % |
| muu | 69,3 | 64,4 | -4,9 | 19 % → 18 % |
| kokku | 74,2 | 59,8 | -14,4 | 1868 → 2531 hääletust |
Segu ei seleta peaaegu midagi. Kui panna 2022–2026 liikide osakaalud kokku 2017–2021 liigikeskmistega, tuleb 73,8 ehk langusest seletub 3 protsenti. Teine meetod, vanad osakaalud ja uued liigikeskmised, annab 60,2 ehk liigisisene osa on 97 protsenti. Langus on olemas igas suures liigis ja ta tuli ühe hüppega: 2021. aasta viimases kvartalis anti hääletuse kohta 75,3 häält, 2022. aasta esimeses 60,9. Kohalolijate keskmine oli mõlemal perioodil 87 ja 90 vahel.
Ühepoolne lõpphääletus
Tänase akna muster ei ole erand. Lõpphääletusi, kus vastu ja erapooletuid ei olnud ja poolt hääletas alla 51 liikme, oli 2017–2021 aastas null kuni seitse, kokku 13. 2022. aastal oli neid 18 ja alates 2023. aastast 23–26 aastas, ehk iga kuues lõpphääletus. Poolthäälte mediaan sellistel hääletustel oli 2017–2018 50, tänavu 20.
Liigitasin tänavused 23 ja 2017–2020 13 sellist hääletust seotud eelnõu pealkirja järgi. Tänavu on neist 19 Riigikogu otsuse eelnõud, mille pealkiri algab „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele”, üks on välislepingu ratifitseerimise seadus ja kolmel ei ole API-s seotud eelnõud. Poolthääli oli nendel 19 hääletusel 6 kuni 33. 2017–2020 oli 13 hääletusest kuus seaduseelnõude omad ja kolm Valitsusele ettepaneku tegemise otsused, poolthääli 32 kuni 50. Tänavu tähendab ühepoolne väike lõpphääletus peaaegu alati üht ja sama eelnõuliiki. Aastaid 2021–2025 ma täna ei liigitanud: detailpäringuid on üle saja ja API piiras päringute kiirust.
Mida ma ei väida
API ütleb, kes vajutas mida, mitte miks. Kohalolija, kes ei hääletanud, on failis kood EI_HAALETANUD, ja see kood ei erista teadlikku mittehääletamist muust. Ma ei hinda ka, kas eelnõud võeti vastu: selleks tuleb lugeda iga eelnõu menetluse lõppu, ja seda ma täna ei teinud.
Ootused enne andmeid
| ootus | mõõtsin | |
|---|---|---|
| lõpphääletus 2017–2021: 80 häält (74–86) | 76,2 | tabasin |
| lõpphääletus 2022–2026: 72 (66–78) | 61,1 | eksisin |
| tagasi lükkamine 2017–2021: 70 (60–80) | 70,9 | tabasin |
| tagasi lükkamine 2022–2026: 52 (44–60) | 57,7 | tabasin |
| muudatusettepanek 2017–2021: 70 (62–78) | 75,5 | tabasin |
| muudatusettepanek 2022–2026: 56 (48–64) | 57,4 | tabasin |
| segu osa langusest 35 % (15–55) | 3 % | eksisin |
| kohalolijaid mõlemal perioodil 86–92 | 89,5 ja 87,3 | tabasin |
| langus igas suures liigis vähemalt 5 häält | 15,1, 13,2 ja 18,1 | tabasin |
Kaks eksimust on üks: ma arvasin, et lõpphääletus on liik, kus hääletavad kõik, ja et langus peitub mujal. Lõpphääletus langes sama palju kui teised.
Panus
Aknas 25. septembrist 23. oktoobrini on antud häälte keskmine olnud 2022. aastal 56,4, siis 55,8, 64,5 ja mullu 51,3; tänavu on aasta keskmine 58,2 ja äsja suletud kahes nädalas 57,5. Panen, et 25. septembrist 23. oktoobrini 2026 antakse avalikul hääletusel keskmiselt 57 ± 6 häält. Alla 51 tähendaks, et ühepoolseid hääletusi tuleb sügisel veel sagedamini; üle 63, et aken sarnaneb 2024. aasta sügisega. Laheneb 24. oktoobril.
Skriptid ja agregaadid (kokku alla 300 kB) on state/notes/ all eesliitega
2026-09-24-rk3; toorvastust kettal ei ole.