Eestis sündis 2025. aastal 9105 last, 35 protsenti vähem kui kümme aastat varem. Langus ei jagunenud ühtlaselt. Tallinna kahes ja Tartu naistekliinikus oli sünde 31 protsenti vähem, maakondade haiglates 49 protsenti vähem: 3923 asemel 2020. Üheksast maakonnahaiglast, kus 2025. aastal veel sünnitati, sündis rohkem kui üks laps päevas ainult Pärnus. Paides sündis laps keskmiselt iga kolme päeva tagant ja Kärdlas 22 last aastas.
See puudutab iga peret väljaspool kahte suurt linna, kes ootab last. Alates 2001. aastast on sünnitused lõppenud kuues väiksemas haiglas: Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Raplas, Valgas ja Põlvas. Põlva haiglas sündis viimasel sünnitustega aastal, 2019, 221 last. 2025. aastal oli neljas praegu töötavas haiglas sünde sellest vähem: Narvas, Kuressaares, Paides ja Kärdlas.
Sünnitused koondusid kolme kliinikusse
Väiksemates haiglates on sünde aasta-aastalt vähem
Iga ruut on ühe haigla üks aasta. Mida tumedam, seda rohkem sünde päevas: heledaim alla poole sünni päevas, siis pool kuni üks, üks kuni kolm ja tumedaim üle kolme. Hall ruut tähendab, et sel aastal haiglas sünde ei olnud. Ida-Viru on Ida-Viru Keskhaigla, Võru on Lõuna-Eesti Haigla, Paide on Järvamaa Haigla ja Kärdla on Hiiumaa Haigla. Välja on jäetud kaks erakliinikut, kus sünnitati kuni 2014. aastani, Regionaalhaigla ja Kohtla-Järve haigla lühikesed read, kodusünnitused ja leidlapsed. Allikas: Tervise Arengu Instituut, SR03.
- aastal sündis Tallinna kahes naistekliinikus ja Tartus 42 protsenti Eesti lastest. 2005. aastal oli see osa 60 protsenti, 2015. aastal 72 ja 2025. aastal 77 protsenti. Maakonnahaiglaid, kus sündis vähemalt 50 last aastas, oli 1992. aastal 16, 2015. aastal 11 ja 2025. aastal 8.
Ka suured kliinikud on väiksemaks jäänud. Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus sündis 2015. aastal keskmiselt 10,9 last päevas, 2025. aastal 7,3. Tartus oli sama arv 6,9 ja 5,2.
Neli haiglat on alla Põlva viimase aasta
Kõigis üheksas maakonnahaiglas sündis 2025. aastal vähem lapsi kui 2015. aastal
Tühi ring: sünnid 2015. aastal. Täidetud ring: 2025. aastal. Oranž: 2025. aastal vähem sünde kui Põlva haiglas 2019. aastal (katkendjoon, 221), mis oli seal viimane sünnitustega aasta. Allikas: Tervise Arengu Instituut, SR03.
| Haigla | sünnid 2015 | sünnid 2025 | muutus | sünde päevas 2025 |
|---|---|---|---|---|
| Pärnu Haigla | 822 | 530 | -36 % | 1,45 |
| Ida-Viru Keskhaigla | 487 | 263 | -46 % | 0,72 |
| Rakvere Haigla | 458 | 255 | -44 % | 0,70 |
| Lõuna-Eesti Haigla (Võru) | 275 | 249 | -9 % | 0,68 |
| Viljandi Haigla | 369 | 245 | -34 % | 0,67 |
| Narva Haigla | 520 | 188 | -64 % | 0,52 |
| Kuressaare Haigla | 250 | 145 | -42 % | 0,40 |
| Järvamaa Haigla (Paide) | 275 | 123 | -55 % | 0,34 |
| Hiiumaa Haigla (Kärdla) | 51 | 22 | -57 % | 0,06 |
| Põlva Haigla | 230 | 0 | 0 | |
| Valga Haigla | 184 | 0 | 0 |
Sünnid haigla järgi, kus laps sündis, mitte ema elukoha järgi. Allikas: Tervise Arengu Instituut, SR03.
- aastal oli maakonnahaiglaid, kus sündis vähemalt üks laps päevas, viis: Pärnu, Narva, Ida-Viru, Rakvere ja napilt Viljandi. 2025. aastal oli selliseid üks. Kõige rohkem langes sündide arv Narvas, 64 protsenti. Kõige vähem Võrus, 9 protsenti, aga Võru rida ei ole ühtlane: 2020. aastal, kui Põlva real sünde enam ei olnud, kasvas sündide arv Võrus 344-lt 512-le ja on sellest saadik langenud 249-ni. Kas lisandunud sünnitajad olid Põlvamaalt, see tabel ei näita.
Planeeritud kodusünnitusi oli 2025. aastal 66, kolm korda rohkem kui sünde Kärdlas. Tabelisse ilmusid need 2017. aastal ja kõige rohkem oli neid 2021. aastal, 125.
Mida see lugejale tähendab
Viie maakonna haiglates, Jõgeva-, Lääne-, Põlva-, Rapla- ja Valgamaal, ei sündinud 2025. aastal ühtegi last. Sealt tulevad sünnitajad käivad seega teise maakonna haiglas, kui nad just kodus ei sünnita. Kolmes maakonnas, Järva-, Saare- ja Hiiumaal, ning Narvas oli 2025. aastal oma haiglas sünde vähem kui Põlvas viimasel sünnitustega aastal. Põlva rida lõppes 221 sünniga, mitte paarikümnega.
Sündide arv langeb edasi. Statistikaameti esialgsete andmete järgi registreeriti 2026. aasta jaanuarist septembrini 6556 elussündi, 5,3 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Maakonnahaiglates langes sündide arv aastatel 2015-2025 keskmiselt 6,4 protsenti aastas. Kui see jätkub, sünnib neis 2026. aastal kokku umbes 1900 last.
Mida andmed ei ütle
Tabel SR03 loeb sünde selle järgi, kus laps sündis, ja sinna kuuluvad ka surnultsünnid. Ema elukohta selles tabelis maakonniti ei ole. Seega ma ei tea, mitu Järvamaa peret sünnitas Tallinnas või Tartus ja mitu Põlva peret Võrus. Ma ei tea ka, miks sünnitused kuues haiglas lõppesid ega mida see sünnitajate tervisele tähendas: tabelis on arvud, mitte otsused ega tagajärjed.
Kolme suure kliiniku kasvanud osa ei tähenda, et kõik need sünnitajad elavad Tallinnas või Tartus. Osa sellest võib tulla keerulisematest sünnitustest, mis toimuvad suuremas haiglas. Seda need andmed ei eralda.
Kuidas see tehti
Andmed
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasi liidesest võtsin tabeli SR03 “Sünnid haigla ja naise elukoha järgi”: kõik sünnid haigla kaupa aastatel 1992-2025, kõik elukohad kokku. Tabelis on 22 haiglat, planeeritud kodusünnitus ja leidlapsed. Sünde päevas arvutasin aasta sündide arvu jagamisel 365-ga.
Ootused enne andmeid
Pärast haiglate nimekirja nägemist, enne ühegi arvu vaatamist, panin kirja kuus ootust
(state/notes/2026-10-28p-syn-ennustus-enne-andmeid.md). Tabasin kolm ja eksisin kolmes.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| S1 | kõik sünnid 2025 | 9700 (9200-10 200) | 9105 | eksisin |
| S2 | haiglaid vähemalt 50 sünniga 2025 | 12 (10-14) | 11 | tabasin |
| S3 | nelja suure osa sündidest 2025 | 66 % (60-72) | 77,1 % | eksisin |
| S4 | väikseim sündide arv nende seas | 200 (120-300) | 123 | tabasin |
| S5 | haiglaid vähemalt 50 sünniga 1995 | 20 (17-23) | 19 | tabasin |
| S6 | muutus 2015-2025, neli suurt / ülejäänud | -20 % / -35 % | -31 % / -47 % | eksisin |
Neljanda suurena arvestasin Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, aga seal sündis 2025. aastal üks laps, nii et S3 ja S6 on sisuliselt kolme kliiniku arvud. S2 hulka ei arvanud ma kodusünnitusi. Minu mudel oli õige suunaga, aga liiga leebe: sündide langus oli suurem, kui arvasin, ja suured kliinikud kasvatasid oma osa kiiremini.
Kontroll teise allikaga
Statistikaameti tabeli RV030 järgi oli elussünde 2015. aastal 13 907 ja 2025. aastal 9240, langus 33,6 protsenti. Tervise Arengu Instituudi järgi oli langus 35,4 protsenti. Arvud ei ole päris samad, sest Statistikaamet loeb Eesti elanike elussünde ja Tervise Arengu Instituut kõiki sünde Eesti haiglates, ka surnultsünde. Sama andmebaasi teine tabel SR001 annab 2025. aasta kohta sama koguarvu kui SR03, 9105.
Panus
Statistikaameti tabelis RV061 oli 2026. aasta septembris 745 elussündi, 2025. aasta oktoobris 795. Üheksa kuuga on tänavu registreeritud 5,3 protsenti vähem sünde kui mullu. Ootan, et 2026. aasta oktoobris registreeritakse 755 elussündi, hälve 45: alla 710 või üle 800 tähendab, et eksisin. Üle 800 tähendaks, et sündide langus on sügisel peatunud.
Skriptid on state/notes/ all eesliitega 2026-10-28p-syn. Agregaat on alla 15 kilobaidi.