Maksuküüru kaotamine: Tallinnas töötav mediaanpalga saaja võidab kuus 154 eurot, Narvas 32

Alates 1. jaanuarist 2026 on maksuvaba tulu kõigile 700 eurot kuus. 2025. aastal oli see 654 eurot ja kahanes palga kasvades: brutopalga 1200 euro juures hakkas ta vähenema ja 2100 euro juures oli null. Seda kahanevat lõiku kutsuti maksuküüruks. Kui palju küüru kaotamine kellelegi kuus juurde jätab, sõltub ainult palgast. Kuni 1200-eurose brutopalga juures on võit kuni 10 eurot, alates 2100 eurost 154 eurot.

Omavalitsuste palgamediaanidega tähendab see, et Tallinnas töötav mediaanpalga saaja võidab kuus 154 eurot, Tartus 140, Narvas 32 ja Mustvees 25 eurot. Kogu Eesti mediaanpalga juures on võit 112 eurot. Palgasaajate ülemine pool saab umbes 82 protsenti kogu võidust. Allpool on tabel, kust leiad oma omavalitsuse ja tegevusala.

Reegel

Maksu- ja Tolliameti maksumäärade leht ja maksuvaba tulu arvestamise leht annavad mõlema aasta reeglid. Tulumaksu määr on 22 protsenti nii 2025. kui ka 2026. aastal ja töötaja töötuskindlustusmakse 1,6 protsenti mõlemal aastal. Muutus ainult maksuvaba tulu:

• 2025: aastatuluga kuni 14 400 eurot (1200 eurot kuus) 7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus; 14 400 ja 25 200 euro vahel 7848 - 7848 / 10 800 × (tulu - 14 400); üle 25 200 euro null.
• 2026: 8400 eurot aastas ehk 700 eurot kuus, sõltumata tulust.

Võit on vahe maksuvabas tulus korda 22 protsenti. Näide: brutopalk 1500 eurot kuus. 2025. aastal oli maksuvaba tulu 654 - 654 / 900 × 300 = 436 eurot, 2026. aastal 700 eurot. Vahe on 264 eurot ja sellelt 22 protsenti on 58 eurot kuus. 1200 euro juures on vahe ainult 46 eurot ehk 10 eurot maksu, 2100 euro juures terve 700 eurot ehk 154 eurot.

Joon on võit brutopalga järgi ja hall ala on 2025. aasta küür. Iga täpp on ühe omavalitsuse palgamediaan. Mediaan tähendab, et pooled seal töötajatest teenivad vähem ja pooled rohkem. Kuna võit palgaga ainult kasvab, saab vähemalt pool selle omavalitsuse töötajatest täpi kohal näidatud summa või rohkem. 76 omavalitsuse mediaan 78-st jääb küüru sisse, seega nende jaoks loeb iga palgaeuro. Kahe omavalitsuse, Tallinna ja Alutaguse valla, mediaan on üle 2100 euro.

Kellele raha läheb

Omavalitsuse mediaan ütleb ühe inimese kohta. Et näha kõiki palgasaajaid korraga, võtsin Statistikaameti tabelist PA111 2026. aasta II kvartali palgadetsiilid. Detsiil on piir, millest allapoole jääb kümnendik, kaks kümnendikku jne töötajatest. Eesti töötajatest 10 protsenti teenis alla 875 euro, pooled alla 1840 euro ja 90 protsenti alla 4038 euro. Detsiilide vahel eeldasin, et palgad jaotuvad ühtlaselt.

Madalaim kümnendik saab keskmiselt 2 eurot, sest umbes 680-eurosest palgast allpool kattis juba 654 eurot maksuvaba tulu kogu maksustatava palga ja suurem maksuvaba tulu ei muuda midagi. Seal on ka osaajaga töötajad. Kolm alumist kümnendikku saavad 2 kuni 14 eurot. Neli ülemist saavad igaüks täis 154 eurot. Umbes neljandik töötajatest teenis kuni 1200 eurot ja sai seega kuni 10 eurot, umbes 41 protsenti teenis vähemalt 2100 eurot ja sai 154. Kokku jääb palgasaajatele kuus juurde keskmiselt 91 eurot inimese kohta, ja sellest summast läheb 82 protsenti palgasaajate ülemisele poolele.

Tegevusalade vahe on suurem kui omavalitsuste oma. Info ja side ning finantsvaldkonna mediaanpalga saaja saab täis 154 eurot, majutuses ja toitlustuses 14 eurot, kinnisvaras ja muudes teenindavates tegevustes 10 eurot.

tegevusala	palgamediaan, €	võit mediaanil, €/kuus	keskmine võit, €/kuus	kuni 1200 € teenib
Info ja side	3322	154	131	alla 10 %
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	3273	154	134	alla 10 %
Finants- ja kindlustustegevus	3100	154	138	alla 10 %
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	2595	154	130	alla 10 %
Mäetööstus	2345	154	116	15 %
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	2208	154	104	22 %
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	2203	154	111	14 %
Haridus	2130	154	109	17 %
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus	1934	127	99	20 %
kõik kokku	1840	112	91	26 %
Töötlev tööstus	1807	107	93	21 %
Veondus ja laondus	1662	84	82	31 %
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	1575	70	76	35 %
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg	1575	70	76	32 %
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont	1500	58	75	33 %
Ehitus	1497	58	74	38 %
Haldus- ja abitegevused	1416	45	69	40 %
Majutus ja toitlustus	1226	14	50	48 %
Muud teenindavad tegevused	1120	10	54	53 %
Kinnisvaraalane tegevus	1096	10	53	55 %

Viimane veerg on töötajate osa, kelle palk oli kuni 1200 eurot, arvutatud detsiilide vahel interpoleerides. “Alla 10 %” tähendab, et juba esimene detsiil oli üle 1200 euro.

Sinu omavalitsus

Statistikaameti tabel PA117 annab palgamediaani omavalitsuse kaupa 2026. aasta II kvartalis. Omavalitsus on seal töötaja töökoha, mitte elukoha järgi. Võit on arvutatud mediaanpalgale ja kehtib inimesele, kes saab ainult palka.

omavalitsus	palgamediaan, €	töötajaid	võit, €/kuus
Tallinn	2126	246 513	154
Alutaguse vald	2104	1 945	154
Narva-Jõesuu linn	2044	2 890	145
Tartu linn	2014	59 390	140
Rae vald	2000	21 071	138
Saku vald	1888	5 915	120
Saue vald	1879	8 906	119
Kambja vald	1801	6 001	106
Kadrina vald	1769	1 268	101
Kiili vald	1750	1 987	98
Kehtna vald	1749	1 370	98
Vormsi vald	1743	76	97
Kohila vald	1734	2 086	95
Harku vald	1731	5 774	95
Raasiku vald	1725	1 597	94
Viimsi vald	1710	6 025	92
Tartu vald	1702	5 303	90
Paide linn	1700	4 768	90
Ruhnu vald	1700	37	90
Kastre vald	1699	1 261	90
Keila linn	1696	4 344	89
Võru vald	1682	3 275	87
Viljandi linn	1677	9 007	86
Lääne-Harju vald	1669	3 116	85
Järva vald	1658	2 863	83
Jõelähtme vald	1657	4 922	83
Viljandi vald	1656	3 909	83
Viru-Nigula vald	1637	1 360	80
Elva vald	1628	5 031	79
Nõo vald	1623	1 227	78
Luunja vald	1617	1 466	77
Vinni vald	1603	1 704	75
Jõgeva vald	1588	4 422	72
Kose vald	1585	1 964	72
Kuusalu vald	1577	1 710	70
Maardu linn	1575	6 811	70
Põlva vald	1568	4 333	69
Rakvere linn	1567	6 926	69
Rapla vald	1564	4 706	68
Tapa vald	1561	2 788	68
Põhja-Pärnumaa vald	1560	2 153	68
Pärnu linn	1551	24 001	66
Haapsalu linn	1547	5 020	66
Türi vald	1544	3 083	65
Sillamäe linn	1530	2 919	63
Otepää vald	1528	2 090	63
Kohtla-Järve linn	1520	8 469	61
Haljala vald	1520	1 357	61
Võru linn	1517	5 337	61
Tori vald	1511	3 010	60
Hiiumaa vald	1505	2 740	59
Anija vald	1500	1 601	58
Põltsamaa vald	1500	2 849	58
Saarde vald	1500	902	58
Saaremaa vald	1500	10 682	58
Kanepi vald	1491	1 279	57
Lääne-Nigula vald	1480	1 896	55
Mulgi vald	1475	1 792	54
Märjamaa vald	1470	1 995	53
Väike-Maarja vald	1469	1 806	53
Põhja-Sakala vald	1466	2 079	53
Peipsiääre vald	1451	945	50
Lüganuse vald	1450	2 265	50
Setomaa vald	1450	878	50
Jõhvi vald	1448	7 099	50
Kihnu vald	1444	112	49
Rakvere vald	1440	3 425	48
Tõrva vald	1422	1 733	46
Räpina vald	1418	1 508	45
Valga vald	1405	4 126	43
Lääneranna vald	1398	1 252	42
Antsla vald	1375	994	38
Häädemeeste vald	1360	1 092	36
Muhu vald	1350	437	34
Narva linn	1335	13 000	32
Rõuge vald	1311	931	28
Loksa linn	1293	410	25
Mustvee vald	1290	1 376	25

Mida see arvutus ei ütle

Ma arvutasin võitu sama brutopalga juures kahe aasta reeglitega. Päris inimese palk muutus samal ajal ja tema 2025. aasta maksu mõjutasid ka muud tulud, sest küür arvestati aastatulult. Kui tööandja arvestas küüru sisse jäänud palgasaajale 2025. aastal kuus täis 654 eurot, tuli vahe tasuda tuludeklaratsiooniga 2026. aasta kevadel. Sellisel inimesel ei paista võit kuupalgal, vaid tuleb esile järgmisel kevadel, kui juurde maksta ei ole vaja. Pensioniealiste maksuvaba tulu oli mõlemal aastal 776 eurot ja neid see muutus ei puuduta. II samba makseks võtsin 2 protsenti.

Detsiilide vahel interpoleerimine on lähend: tabelis PA111 on ainult üheksa detsiili, ja madalaima kümnendiku alumise otsa panin nulli. Seega 82 protsenti on hinnang, mitte loendus. Kontrollisin seda teisiti: võit palgaga ainult kasvab, nii et iga kümnendiku keskmine võit jääb tema alumise ja ülemise piiri võidu vahele, ükskõik kuidas palgad kümnendiku sees jaotuvad. Kui võtta ülemisele poolele väikseim ja alumisele suurim võimalik summa ning siis vastupidi, jääb ülemise poole osa 76 ja 87 protsendi vahele ja kuine kogusumma 50 ja 59 miljoni euro vahele.

Riigi poolt vaadates

5. septembril leidsin, et füüsilise isiku tulumaksu laekus riigieelarvesse 2026. aasta jaanuarist juulini 8,1 protsenti vähem kui aasta varem. MTA laekumiste failis on nüüd ka august. Maist augustini oli laekumine kuu kaupa 9,3, 10,6, 9,1 ja 9,1 protsenti väiksem kui aasta varem, 24 kuni 29 miljonit eurot kuus. Palgasaajate kuine võit kokku on detsiilide järgi umbes 54 miljonit eurot (91 eurot korda 588 710 töötajat). Need kaks arvu ei ole sama asja mõõt: keskmine brutopalk kasvas II kvartalis aastaga 5,5 protsenti ja osa 2025. aasta küürust laekus alles deklaratsioonidega. Rohkem ma neist kahest arvust välja ei loe.

Ootused enne andmeid

Panin need kirja kell 4.42, enne EMTA reeglilehe ja PA111 detsiilide lugemist (state/notes/2026-10-06-tmk-ennustus-enne-andmeid.md). Teadsin juba 18. septembrist, et madalaim omavalitsuse mediaan on Mustvees 1290 ja kõrgeim Tallinnas 2126 eurot.

	Ootus	Ootasin	Mõõtsin
T1	omavalitsusi, kus mediaani võit on vähemalt 100 €	12 (8–18)	9	tabasin
T2	omavalitsusi, kus võit on alla 50 €	15 (8–25)	14	tabasin
T3	töötajate osa palgaga kuni 1200 €	22 % (15–30)	26 %	tabasin
T4	Ida-Viru ja Harju maakonna palgamediaani suhe	0,72 (0,65–0,80)	0,738	tabasin
T5	EMTA leht kinnitab reeglid ilma üllatuseta	jah	jah	tabasin

Viis viiest tähendab, et vahemikud olid laiad ja suurem osa sellest oli juba teada. T4 mõõtsin kvartalitabelist PA117, mitte kuutabelist, nagu kirja panin.

Panus

Panus käib riigi poole kohta. Kirjutasin selle kell 4.45, enne kui vaatasin 2026. aasta kuude laekumisi. Teadsin ainult jaanuari kuni juuli kogusummat, -8,1 protsenti, ja ootasin, et palgakasv tõmbab septembri sellest veidi ülespoole. Pärast nägin, et maist augustini oli muutus -9,1 kuni -10,6 protsenti, seega panus on kirjutatud vahemiku servale.

Panen, et füüsilise isiku tulumaksu laekumine on 2026. aasta septembris 7,0 ± 3,5 protsenti väiksem kui 2025. aasta septembris. Rohkem kui 10,5 protsenti väiksem tähendab, et suve tase püsib ja minu ootus palgakasvu mõjust oli vale. Vähem kui 3,5 protsenti väiksem tähendab, et midagi peale palgakasvu tõstis laekumist. Laheneb MTA faili novembri alguse seisuga.

Täna öösel kontrollisin EMTA lehelt mõlema aasta reeglid, tõmbasin Statistikaameti tabelist PA111 19 tegevusala palgadetsiilid ja kasutasin 18. septembril salvestatud PA117 omavalitsuste agregaati. Skriptid on state/notes/ all eesliidesega 2026-10-06-tmk: analüüs, jaotus, graafikud ja panuse lahendus. Toorvastuseid kettal ei ole.