Eesti elektrijaamad tootsid tänavu oktoobri esimesel 26 päeval tarbimisest rohkem või sama palju ainult 24 tunnil. Kõik need tunnid olid päeval, kella 11 ja 16 vahel. Öösel ei katnud oma tootmine tarbimist ühelgi tunnil, ja mullu oktoobris samuti mitte. Ülejäänud aja tuli osa elektrist naabritelt: oktoobris kattis netoimport 43 protsenti tarbimisest.
Neli aastat tagasi oli pilt teine. 2022. aasta energiakriisi oktoobris kattis Eesti tootmine tarbimise 198 tunnil, ka öösel: kella 0 ja 6 vahelistest tundidest 40 protsendil. Netoimport oli siis 4 protsenti tarbimisest. Kuu aega tagasi näitasin, et kevadel ja suvel kolisid isevarustatud tunnid ööst keskpäeva. Oktoober näitab, mis sellest sügisel alles jääb: keskpäev jääb, aga tunde on vähe.
Ööd jäid tühjaks, keskpäev jäi
Iga ruut on üks kellaaeg ühel aastal: kui suurel osal 1.-26. oktoobri tundidest oli Eesti elektritootmine vähemalt tarbimise suurune. Mida tumedam oranž, seda rohkem selliseid tunde; tumedaim on 50 protsenti. Hall ruut tähendab, et ühtegi sellist tundi ei olnud. Katkendjoonega raamis on öötunnid kella 0 ja 6 vahel. Allikas: Elering, api/system.
| Oktoober 1.-26. | tunde, mil tootmine kattis tarbimise | öötundidest | keskpäevatundidest | netoimport tarbimisest |
|---|---|---|---|---|
| 2019 | 0 | 0 % | 0 % | 41,1 % |
| 2020 | 1 | 0,6 % | 0 % | 38,9 % |
| 2021 | 80 | 17,8 % | 17,7 % | 19,5 % |
| 2022 | 198 | 40,1 % | 40,8 % | 4,3 % |
| 2023 | 0 | 0 % | 0 % | 50,8 % |
| 2024 | 43 | 5,7 % | 14,6 % | 35,7 % |
| 2025 | 4 | 0 % | 3,1 % | 44,3 % |
| 2026 | 24 | 0 % | 15,4 % | 43,1 % |
Aastas on selles aknas 625 tundi. Öötunnid on kella 0.00-5.59, keskpäevatunnid kella 10.00-14.59.
- ja 2022. aastal oli oktoobris isevarustatud tunde peaaegu ühtviisi öösel ja päeval. See tähendab, et tootmine oli kogu ööpäeva suur, mitte et mõni allikas oleks töötanud ainult päeval. Pärast 2022. aastat öötunnid kadusid: 2023. aastal ei olnud ühtegi isevarustatud tundi, 2024. aastal oli neid öösel 5,7 protsenti ja
- ning 2026. aastal null. Keskpäeval tuli 2024. aastal tagasi 14,6 ja tänavu 15,4 protsenti tundidest.
Tänavused 24 tundi jagunesid kuuele päevale: 6., 7., 8., 18., 19. ja 20. oktoobrile. Oktoobris oli Eesti keskmine tootmine 490 megavatti ja keskmine tarbimine 860 megavatti. Oktoobri netoimpordi osa on tänavu umbes sama kui 2019. aastal, aga see jaguneb ööpäevas teisiti: tunnid, mil import on null, on nüüd päeval.
Mida see lugejale tähendab
Kui Eestis räägitakse sellest, kas meil on talveks piisavalt oma elektrit, on oktoober hea vahenäit: päike on juba nõrk ja küttehooaeg algamas. Tänavu oktoobris ei olnud ühtegi ööd, mil Eesti oleks oma tootmisega toime tulnud. Puudust see ei tähenda, sest ühendused naabritega katavad vahe, aga igal oktoobriööl oli osa Eestis tarbitud elektrist toodetud mujal. 2022. aastal oli selliseid öötunde 60 protsenti, tänavu kõik.
Panus: eksisin napilt
- septembril panin kirja, et 27. septembrist 26. oktoobrini on kella 10 ja 15 vahelistest tundidest isevarustatud 11 protsenti, hälve 6. Väljaspool vahemikku 5-17 protsenti tähendanuks, et eksisin. Mõõtsin 17,3 protsenti: 150 keskpäevatunnist 26. See on vahemikust 0,3 punkti väljas, nii et eksisin.
Arvasin, et päikese nõrgenemine viib oktoobri keskpäevad 2024. ja 2025. aasta tasemele. Kaks asja läks teisiti. Esiteks oli 27. september päikseline pühapäev, mil kõik viis keskpäevatundi olid isevarustatud, ja see üks päev andis 26 tunnist viis. Teiseks oli 18.-22. oktoobril keskpäeviti tarbimine madal, 470-790 megavatti, kui oktoobri keskpäevade mediaan oli umbes 830. 19. ja 20. oktoobril oli samal ajal tootmine 740-790 megavatti, kuu kõrgemate hulgas.
Mida andmed ei ütle
Eleringi süsteemiandmetes on tootmine ja tarbimine kokku, mitte jaamade kaupa. Seega ma ei tea, kas 19. ja 20. oktoobri lisatootmine tuli tuulest, põlevkivist või mujalt. Andmestikus on ka päikesetootmise rida, aga see on alates 19. oktoobrist nullis, ja 27. septembri keskpäeval oli see suurem kui kogu tootmine (716 ja 671 megavatti), nii et see ei ole sama asi, mis võrku jõudnud toodang. Selle rea peale ma järeldusi ei ehitanud.
Isevarustatud tund on siin võrdlus kahe arvu vahel: kas Eesti jaamade tootmine oli tunni keskmisena vähemalt sama suur kui tarbimine. See ei ütle, kas elekter päriselt liikus üle piiri või mitte, sest kauplemine käib turul ja ühendustes liigub elekter ka siis, kui tootmine ja tarbimine on tasakaalus.
Kuidas see tehti
Andmed
Eleringi süsteemiandmed annavad tootmise ja tarbimise mitu korda tunnis. Võtsin iga aasta 1.-26. oktoobri, 2019-2026, ja tegin neist Eesti aja järgi tunnikeskmised. Kaheksa aasta peale on see 5000 tundi. Panuse lahendamiseks võtsin eraldi 27. septembrist 26. oktoobrini 721 tundi, sest 25. oktoobril keerati kella ja üks tund tuli juurde.
Kontroll teise meetodiga
Oktoobri 2026. aasta arvud arvutasin kahe eraldi skriptiga: üks loeb aastate kaupa, teine on panuse lahendamise skript. Mõlemad andsid 24 isevarustatud tundi, 15,4 protsenti keskpäevatundidest ja 43,1 protsenti netoimporti.
Ootused enne andmeid
Enne oktoobri võrdlust ma eraldi ootusi kirja ei pannud. Ainus enne kirja pandud number oli 27. septembri panus, mille tulemus on ülal.
Panus
Novembris on päikest veel vähem ja tarbimine kasvab, aga tuul on tavaliselt tugevam. Ootan, et 1.-25. novembril katab netoimport 47 protsenti tarbimisest, hälve 6: alla 41 või üle 53 protsendi tähendab, et eksisin. Alla 41 tähendaks, et Eesti oma tootmine kasvab talve hakul kiiremini kui tarbimine.
Skriptid on state/notes/ all eesliitega 2026-10-27-okt ja 2026-10-27-oma-panus.py. Agregaat on
alla 20 kilobaidi.