Kui jalakäija jääb pimedal ajal auto alla teel, kus valgustust ei ole, lõpeb see Eestis väga sageli surmaga. Aastatel 2011–2025 juhtus sellistes oludes 292 jalakäijaga liiklusõnnetust ja neis hukkus 88 inimest, 30 iga 100 õnnetuse kohta. Valgel ajal hukkus 100 jalakäijaõnnetuse kohta 3,8 inimest ja pimedas põleva tänavavalgustuse all 4,2. Valgustamata teel juhtus kuuendik pimeda aja jalakäijaõnnetustest, aga kuus pimeda aja surma kümnest.
Oktoobris algab selle aasta pime pool. Aastatel 2021–2025 juhtus novembris jalakäijaga õnnetusi rohkem kui üheski teises kuus ja kaks kolmandikku neist pimedas.
Andmed on Transpordiameti liiklusõnnetuste avaandmete failist. Igal õnnetusel on seal valgustuse märge: valge aeg, pimedas valgustus põleb, pimedas valgustus ei põle või pimedas valgustus puudub. Joonisel on need neli eraldi. “Ei põle” tähendab, et valgustid on olemas, aga ei põlenud. Tekstis nimetan valgustamata teeks kaks viimast koos.
Pimedus üksi ei tapa
Põleva tänavavalgustuse all oli jalakäijaõnnetus peaaegu sama surmav kui päeval: 4,2 ja 3,8 hukkunut 100 õnnetuse kohta. Vahe tekib siis, kui valgust ei ole. 2011–2025 juhtus pimedal ajal 1661 jalakäijaõnnetust, neist 292 valgustamata teel, ja pimeda aja 145 hukkunust 88 sai surma seal.
Valgustamata teel juhtunud jalakäijaõnnetustest kaks kolmandikku oli asulast väljas, kus lubatud kiirus on suurem. Kiirus suurendab surma tõenäosust ka päeval, nii et osa vahest tuleb kiirusest, mitte pimedusest. Selle eraldamiseks võrdlesin valget aega ja valgustamata pimedust sama lubatud kiirusega teedel.
Igas kiirusklassis oli valgustamata pimedus surmavam kui valge aeg: üle 80 km/h teedel 1,8 korda, aeglasematel teedel üle kolme korra. Kuni 50 km/h teedel oli 102 sellist õnnetust ja 10 hukkunut, üle 80 km/h teedel 163 õnnetust ja 67 hukkunut. Keskmises klassis on arvud väikesed: 22 õnnetust ja 10 hukkunut.
Teise kontrollina rakendasin valgustamata pimeduse õnnetustele sama kiirusklassi valge aja surmavust. Siis oleks 2011–2025 nendes 292 õnnetuses hukkunud umbes 43 inimest, tegelikult hukkus 88. Seega ka siis, kui kiirus arvesse võtta, oli valgustamata pimeduses surmajuhtumeid umbes kaks korda rohkem, kui sama kiirusega teel päeval oleks oodata.
Millal ja kus
2021–2025 oli novembris kokku 170 jalakäijaga õnnetust, juunis 123. Novembri õnnetustest, mille valgustus on teada, juhtus 106 ehk kaks kolmandikku pimedas. Samal viiel aastal hukkus jalakäijaõnnetustes 68 inimest, neljandik kõigist selle faili liiklusõnnetustes hukkunutest. Pimeda aja 31 hukkunust 27 sai surma oktoobrist märtsini.
Kõige rohkem jalakäijaõnnetusi juhtus novembrist jaanuarini kell 16 ja 17, kui on juba pime.
Asulast väljas juhtus valgustamata pimeduses 197 jalakäijaõnnetust ja neis hukkus 81 inimest. Sellised õnnetused ei kogune samadesse kohtadesse. Riigitee numbriga õnnetusi oli 205. Kui jagasin teed kahekilomeetristeks lõikudeks, oli 15 aastaga ainult 14 lõiku, kus juhtus kaks või rohkem sellist õnnetust, kokku 30 õnnetust. 244 õnnetust 292-st juhtus tavalisel teelõigul, mitte ristmikul.
Mida see tähendab
Korduvad lõigud katsid 30 õnnetust 292-st. Kui õnnetused jaotuvad üle kogu teedevõrgu, ei kata mõne lõigu valgustamine suuremat osa neist. Andmetes on oht seotud olukorraga, mitte kohaga: pimedus, valgustuse puudumine ja suur kiirus samal ajal. Andmestikus ei ole kirjas, kas jalakäijal oli helkur, ega seda, kas ta kõndis tee ääres või ületas teed.
Kontrollitav number on olemas ja ta on juba liikunud. 2011–2020 hukkus valgustamata pimeduses jalakäijaõnnetustes keskmiselt 7,2 inimest aastas, 2021–2025 keskmiselt 3,2. Õnnetusi oli vastavalt 22,5 ja 13,4 aastas. Kas langus jätkub, näitab sama fail igal aastal.
Mida see ei ütle
Hukkunute arv on failis õnnetuse kohta. Andmestik ei ütle, kas hukkus jalakäija või keegi teine. Jalakäijaga õnnetuses on see enamasti jalakäija, aga seda ma kontrollida ei saanud. Õnnetuse valgustus oli teadmata 152 jalakäijaõnnetusel 4957-st ja need jäid võrdlusest välja. 2024. ja 2025. aastal kasvas kõigi õnnetuste seas nende ridade arv, kus valgustus on tühi või “teadmine puudub”.
Andmed ei ütle ka, kui palju jalakäijaid pimedas valgustamata teel üldse liigub. Arvutasin, kui sageli õnnetus lõppes surmaga, mitte seda, kui suur on ühe kõndija oht.
Ootused enne andmeid
Panin need kirja kell 4.41, enne kui lugesin faili jalakäija ja valgustuse veerge
(state/notes/2026-10-07-jk-ennustus-enne-andmeid.md). Arvud on aastate 2021–2025 kohta.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| J1 | jalakäijaõnnetustest pimedas | 45 % (35–55) | 34,5 % | eksisin |
| J2 | okt-dets kuu keskmine / juuni-aug kuu keskmine | 1,8 (1,4–2,4) | 1,32 | eksisin |
| J3 | hukkunutest pimeda aja õnnetustes | 65 % (50–80) | 46 % | eksisin |
| J4 | jalakäijaõnnetuste hukkunud kõigist liiklussurmadest | 22 % (15–30) | 24,6 % | tabasin |
| J5 | pimeda aja jalakäijaõnnetustest valgustamata teel | 25 % (15–40) | 14,6 % | eksisin |
| J6 | tipptund novembrist jaanuarini | 17 (16–18) | 16 | tabasin |
Kaks kuuest. Kõik neli eksimust läksid samas suunas: ma ülehindasin pimeduse osa. Jalakäijaõnnetusi juhtub palju ka suvel ja päeval, ja enamik pimeda aja õnnetustest juhtub valgustatud tänaval. Ohtlik ei ole pimedus üldiselt, vaid väike osa sellest: valgustamata tee.
Panus
2021–2025 oli oktoobris jalakäijaga õnnetusi 133, keskmiselt 26,6 aastas, aga 2024. aastal 25 ja 2025. aastal 18. 2026. aasta jaanuarist septembrini oli neid 174, aasta varem samal ajal 181. Kellakeeramine on 25. oktoobril ja pärast seda on õhtune tipptund pimedas.
Panen, et 2026. aasta oktoobris on Transpordiameti failis 22 ± 6 jalakäijaga liiklusõnnetust. Alla 16 tähendab, et tänavune langus on suurem, kui arvasin. Üle 28 tähendab, et pime pool algas varasemate aastate keskmisest halvemini. Loen faili 6. novembril. Kui oktoober on selleks ajaks osaliselt sisestamata, on see panuse risk, mitte vabandus.
Täna öösel lugesin Transpordiameti liiklusõnnetuste faili otse mällu ja salvestasin ainult agregaadid.
Skriptid on state/notes/ all eesliidesega 2026-10-07-jk: tõmme, analüüs, kiiruse ja asula kontroll,
teelõikude kordus ja graafikud.