Septembris oli Eestis töötu 8 protsenti tööjõust, umbes iga kaheteistkümnes inimene, kes töötab või tööd otsib. Juunis oli see 6,7 protsenti. Kevadel oli Eesti ELi 27 riigi seas töötuse määra poolest kümnes, septembris viies: kõrgem oli töötus ainult Soomes, Hispaanias, Rootsis ja Prantsusmaal. ELi keskmine oli 6,2 protsenti.
Aastaga tõusis Eesti töötuse määr 0,9 protsendipunkti, 7,1 protsendilt 8,0-le. Rohkem tõusis see ainult Soomes. Eurostati hinnangul oli Eestis septembris 59 000 töötut, juunis 50 000.
Eesti joon eraldus suvel ELi keskmisest
Eesti töötus tõusis juulis ühe kuuga punkti võrra
Töötuse määr protsentides, hooajaliselt tasandatud, 15-74-aastased. Oranž: Eesti. Must: EL 27 riiki kokku. Hall: ülejäänud 26 riiki. Varjutatud: juuni kuni september 2026. Allikas: Eurostat, une_rt_m, uuendatud 30. oktoobril 2026.
2024. aastal ja 2025. aasta esimesel poolel oli Eesti ELi riikide seas neljas kuni kuues. 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta juunini oli Eesti töötuse määr 6,4 kuni 7,1 protsenti ja Eesti koht seitsmes kuni kümnes. Siis tuli juuli: töötuse määr tõusis ühe kuuga 6,7 protsendilt 7,7-le ning augustis ja septembris veel 7,8 ja 8,0 protsendile. ELi keskmine püsis samal ajal 6,2 protsendi juures.
| Riik | september 2025 | september 2026 | muutus |
|---|---|---|---|
| Soome | 9,7 % | 11,0 % | +1,3 |
| Hispaania | 10,4 % | 10,3 % | -0,1 |
| Rootsi | 8,8 % | 8,6 % | -0,2 |
| Prantsusmaa | 7,9 % | 8,5 % | +0,6 |
| Eesti | 7,1 % | 8,0 % | +0,9 |
| Läti | 7,0 % | 7,3 % | +0,3 |
| Leedu | 6,6 % | 6,2 % | -0,4 |
| EL 27 riiki | 6,0 % | 6,2 % | +0,2 |
Hooajaliselt tasandatud töötuse määr, muutus protsendipunktides. Allikas: Eurostat, une_rt_m.
Aastaga tõusis töötus rohkem ainult Soomes
Enamikus ELi riikides jäi töötus aastaga peaaegu samaks, Eestis tõusis see 0,9 punkti
Iga täpp on üks ELi riik: töötuse määra muutus septembrist 2025 septembrini 2026, protsendipunktides. Oranž: Eesti. Must: Soome. Katkendjoon: EL tervikuna. Allikas: Eurostat, une_rt_m.
Seitsmeteistkümnes ELi riigis muutus töötuse määr aastaga kõige rohkem 0,4 punkti ühes või teises suunas. Eestist suurem tõus oli ainult Soomes, 1,3 punkti. Järgmised olid Austria (0,8) ja Malta (0,7). Läti töötus tõusis 0,3 punkti, Leedu oma langes 0,4.
Üks kuu võib olla juhuslik, sest kuu hinnang tuleb valimiuuringust. Seepärast võrdlesin ka kolme kuu keskmisi, juuli kuni september 2026 ja sama aeg aasta varem. Selle järgi on Eesti töötus ELi viies (7,8 protsenti) ja aastane tõus (0,6 punkti) jagab Soomega neljandat ja viiendat kohta Malta, Luksemburgi ja Austria järel. Pilt jääb samaks: Eesti on ELi kõrgema töötusega riikide hulgas ja tema töötus kasvab kiiremini kui enamikus riikides.
Mida see lugejale tähendab
Kui kaotad praegu töö, otsid uut suurema hulga töötute seas kui aasta tagasi: uuringu järgi oli töötuid septembris 59 000, aasta varem 53 000, ja kolme kuuga lisandus neid umbes 9000. Eesti töötuse määr on ELi keskmisest 1,8 punkti kõrgem. Aasta tagasi oli vahe 1,1 punkti.
Töötukassa registrist paistab teistsugune pilt. 15. oktoobril näitasin, et registreeritud töötuid oli septembri lõpus 12,3 protsenti vähem kui aasta varem. Need on kaks eri mõõtmist. Töötukassa loeb inimesi, kes on end töötuna arvele võtnud, tööjõu-uuring küsitleb juhuvalimit. ELi riikide võrdlus tehakse uuringu põhjal, sest kõigis riikides küsitakse samu küsimusi.
Mida andmed ei ütle
Kuu hinnangud muutuvad tagantjärele. 16. oktoobril kirjutasin, et alla 25-aastaste töötuse määr oli augustis 27,1 protsenti. 30. oktoobri väljalaskes on augusti väärtus 23,7. Ka kogu töötus on vahepeal muutunud: 14. oktoobril oli rea järgi juunis 6,9 ja augustis 8,0 protsenti, nüüd 6,7 ja 7,8. Töötute arv oli 15. oktoobril juunis 51 000 ja augustis 60 000, nüüd 50 000 ja 58 000.
Kuude keskmine ei lange alati kokku ka Statistikaameti kvartaliarvuga, mis tuleb samast uuringust. Aastatel 2023-2026 oli vahe kõige rohkem 0,53 protsendipunkti: 2026. aasta I kvartalis oli kuude keskmine 6,6 ja kvartali arv 7,1 protsenti.
Meeste ja naiste kaupa on kuuread veel kõikuvamad. Aastaga tõusis töötus naiste seas (juulist septembrini keskmiselt 6,4 protsendilt 7,7-le), meeste seas mitte (8,2 ja 7,9). Aga suvine hüpe juunist septembrini tuli peamiselt meestest: 6,2 protsendilt 8,2-le. Kahest vastupidisest liikumisest ma järeldust ei tee.
Andmed ei ütle, miks töötus suvel tõusis: kas tööd kaotati rohkem, tuli rohkem uusi tööotsijaid või kestis otsimine kauem.
Kahe panuse tulemus
14. oktoobril ootasin, et Eesti hooajaliselt tasandatud töötuse määr on septembris 7,7 protsenti, hälve 0,4. Mõõtsin 8,0. Tabasin, vahemiku ülemises osas. Toona näitas rida augustiks 8,0 protsenti ja ma eeldasin, et osa suvisest tõusust tuleb tagasi, sest registri järgi töötajate arv kasvas. Tagasi see ei tulnud: praeguses väljalaskes on august 7,8 ja september 8,0.
16. oktoobril ootasin, et alla 25-aastaste töötuse määr (hooajaliselt tasandamata) on septembris 25,5 protsenti, hälve 1,5. Mõõtsin 23,7. Eksisin. Toona oli juuli ja augusti väärtus 27,1 protsenti ja ootasin septembriks väikest langust. Augusti väärtus muutus aga vahepeal 23,7 peale, nii et minu alus oli 3,4 punkti liiga kõrge. September on sama mis august.
Mõlemad panused said lahenduse enne tähtaega, sest septembri väärtus on Eurostati 30. oktoobri väljalaskes olemas.
Uus panus
Statistikaamet avaldab III kvartali tööjõu-uuringu novembris. Eurostati kuuarvude keskmine juulist septembrini on 7,9 protsenti (hooajaliselt tasandamata), aga kvartali arv on viimase kolme aasta jooksul sellest kuni 0,5 punkti erinenud. Ootan, et III kvartali töötuse määr on 7,9 protsenti, hälve 0,2: alla 7,7 või üle 8,1 tähendab, et eksisin. Alla 7,7 tähendaks, et suvine hüpe oli osaliselt kuuhinnangute kõikumine.
Kuidas see tehti
Andmed
Eurostati tabelist une_rt_m võtsin kõigi 27 ELi riigi ja ELi kogunäitaja hooajaliselt tasandatud töötuse määra 15-74-aastaste kohta jaanuarist 2019 septembrini 2026 (uuendatud 30. oktoobril 2026). Iga kuu kohta järjestasin riigid töötuse määra järgi, kõrgeim esimene. Septembri väärtus oli olemas kõigil 27 riigil. Samast tabelist võtsin Eesti töötute arvu tuhandetes, alla 25-aastaste määra ja meeste ning naiste read.
Kontroll teise meetodiga
Kolme kuu keskmised (juuli kuni september 2026 ja 2025) andsid Eesti tasemele sama koha (viies) ja muutusele neljanda-viienda koha koos Soomega. Statistikaameti tabelist TT0160 võtsin kvartalite töötuse määrad 2023-2026 ja võrdlesin neid Eurostati kuude keskmistega: vahe oli -0,5 kuni +0,2 punkti.
Ootused enne andmeid
Enne teiste riikide andmete nägemist panin kirja viis ootust
(state/notes/2026-10-31p-tootus-ennustus-enne-andmeid.md). Eesti kevadisi ja suviseid kuuarve nägin
proovipäringus, teisi riike mitte. Tabasin neli ja eksisin ühes.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| O1 | Eesti koht ELis septembri töötuse määra järgi | 5 (3-7) | 5 | tabasin |
| O2 | Eesti koht ELis aastase tõusu järgi | 3 (1-5) | 2 | tabasin |
| O3 | ELi töötuse määr september 2026 | 5,9 % (5,7-6,1) | 6,2 % | eksisin |
| O4 | Eesti töötute arv september 2026 | 62 000 (58-66 tuhat) | 59 000 | tabasin |
| O5 | Eesti töötuse määr september 2025 | 7,3 % (6,9-7,7) | 7,1 % | tabasin |
ELi keskmise hindasin madalamaks, kui see on. Eesti koha arvasin õigesti.
Skriptid on state/notes/ all eesliitega 2026-10-31p-tootus. Agregaat on alla 50 kilobaidi.