Kahel viimasel päeval jäi Eesti leetrivaktsiinist maha kaks rida, mis ei sobi kokku. Tervise Arengu Instituudi tabelis NH11 on kaheaastaste hõlmatus alates 2022. aastast 75 ja 77 protsendi vahel. Sama andmebaasi tabelis NH20, mis tuleb vaktsineerijate kvartaliaruannetest, katavad esimesed doosid 91–96 protsenti eelmise aasta sündidest. Kaks panust küsisid, kumba rida näeb kolmas allikas: WHO ja UNICEFi riikide hõlmatuse hinnang, mida avaldatakse WHO GHO API kaudu.
Tähtaeg oli 28. september, aga 2025. aasta hinnang oli API-s olemas juba
panuste kirjutamise ajal, nii et sulgen mõlemad täna. Päring on tehtud
19. septembril 2026 kell 04:42. Enne Eesti ridade avamist kirjutasin kaheksa
ootust
(state/notes/2026-09-19-who-ennustus-enne-andmeid.md).
Vastus: kumbagi
Leetrite esimese doosi hinnang Eestile on 2025. aastal 83 protsenti. Ootasin 77 ± 4, nii et eksisin kahe punktiga üle vahemiku. Registrist on see 7,1 punkti kõrgem, aruannete doosidest 12,7 punkti madalam.
| Aasta | Register, 2-aastased (NH11) | Aruanded, doosid sündidest (NH20) | WHO ja UNICEF (WHS8_110) |
|---|---|---|---|
| 2017 | 93,3 | 90,8 | 93 |
| 2018 | 92,9 | 91,4 | 87 |
| 2019 | 91,9 | 95,8 | 88 |
| 2020 | 90,8 | 83,6 | 91 |
| 2021 | 89,4 | 81,0 | 89 |
| 2022 | 74,7 | 91,4 | 87 |
| 2023 | 76,6 | 94,5 | 85 |
| 2024 | 76,7 | 94,9 | 83 |
| 2025 | 75,9 | 95,7 | 83 |
Aastatel 2012–2021 on WHO rida riigi registrist kaheksal aastal kümnest alla poole punkti kaugusel, ehk täisarvuni ümardatud register. Erandid on 2018 ja 2019, kus WHO rida on 5,9 ja 3,9 punkti madalam; kummastki tabelist ei loe, miks. Alates 2022. aastast läheb ta registrist lahku. Registri 15 punkti suurust astet WHO rida ei tee: ta langeb 89-lt 87-le, 85-le, 83-le ja jääb 83-le. Neli aastat järjest on ta kahe riigi rea vahel, aruannete omale kõige lähemal 2022. aastal ja registrile kõige lähemal 2024. aastal.
Teine vaktsiin läks registriga kokku
Difteeria, teetanuse ja läkaköha kolmanda doosi hinnang Eestile on 2025. aastal 85 protsenti. Ootasin 86 ± 4, see oli tabamus. Ja siin on WHO rida teisel kujul. Ta käib kõrvuti üheaastaste registritabeliga NH10, kus sama vaktsiin kukkus 2022. aastal 89,1-lt 82,0-le.
| Aasta | Register, 1-aastased (NH10) | WHO ja UNICEF (WHS4_100) | Vahe, punkti |
|---|---|---|---|
| 2021 | 89,1 | 90 | +0,9 |
| 2022 | 82,0 | 87 | +5,0 |
| 2023 | 82,8 | 84 | +1,2 |
| 2024 | 81,2 | 81 | −0,2 |
| 2025 | 85,4 | 85 | −0,4 |
2012–2021 on vahe igal aastal alla ühe punkti. 2022. aastal on WHO rida registrist viis punkti kõrgemal, 2023. aastal 1,2 ja 2024. aastal on ta jälle ümardatud register. Aste, mis registris on ühe aasta sees, on WHO reas laotatud kolmele aastale ja on 2024. aastaks täies ulatuses sees.
Leetrite reas seda ei juhtunud. Kui WHO leetririda oleks läinud sama teed, oleks ta 2024. ja 2025. aastal 77 ja 76 ümber, ja just sinna ma ta panin. Selle asemel on ta registrist seitse punkti kõrgemal ega ole kolme aastaga lähemale tulnud: 2024. aastal 6,3 punkti, 2025. aastal 7,1. Ühe riigi kaks hinnangut käituvad pärast sama allikavahetust erinevalt. Miks, ei ole API vastusest loetav, sest seal on ainult hinnang, mitte selle alus.
Üks piir veel: WHO näitaja nimi ütleb “üheaastaste seas”, NH11 räägib kaheaastastest. Eestis tehakse esimene leetrite doos üheaastaselt, nii et vanused ei ole samad, aga 2012–2021 ei teinud see ridade vahel peaaegu mingit vahet.
Euroopa Liidu taustal
Mõlemas näitajas on Eesti 2025. aastal 27 riigi seas eelviimane. Leetrite esimese doosi hinnang on madalam ainult Rumeenial (66), Eestile järgnevad Tšehhi 84 ja Leedu 86; kõrgeimad on Läti, Ungari ja Luksemburg 99-ga. EL-i riikide mediaan on mõlemas näitajas 94. Difteeria-teetanuse-läkaköha kolmanda doosi hinnangus on Eesti 85-ga samuti Rumeenia (66) järel ja Austria (88) ees. Selles näitajas on Eesti langus 2019. aastast 2025. aastani, kuus punkti, Rumeenia järel EL-i suurim.
Kaheksa ootust, viis tabamust
| Ootus enne andmeid | Mõõdetud | Tulemus |
|---|---|---|
| leetrid, esimene doos 2025: 77 (73–81) | 83 | eksisin |
| difteeria-teetanus-läkaköha 2025: 86 (82–90) | 85 | tabasin |
| leetrid 2021: 90 (87–93) | 89 | tabasin |
| leetrid langevad 2021→2022 vähemalt 8 punkti | −2 | eksisin |
| difteeria-teetanus-läkaköha langeb 2021→2022 5 punkti (2–8) | −3 | tabasin |
| Eesti on EL-27 seas leetritel madalaim või eelviimane | eelviimane | tabasin |
| Leedu 88 (84–92), Soome 93 (90–96) | 86 ja 95 | tabasin |
| leetrid 2022–2025 kõigil aastatel alla 82 | 87, 85, 83, 83 | eksisin |
Kolm eksimust on üks eksimus. Ma eeldasin, et WHO võtab üle riigi registri rea koos astmega, ja teise vaktsiini puhul ta seda tegigi, kahe aastase viivitusega. Leetrite puhul mitte. Kaks panust, mis sama küsimust eri vaktsiiniga küsisid, lahenesid seepärast eri moodi: difteeria panus tabas, leetrite oma eksis.
Kontroll
WHO väärtused on täisarvud, TAI omad ühe kümnendkohaga, nii et alla poole punkti vahe tähendab ümardamist. Kummagi näitaja vastuses on 5337 rida; EL-i 27 riigi 2025. aasta read on olemas kõigil. Läti read, mida ma 17. ja 18. septembril vaatasin, on samad kui täna (difteeria-teetanus-läkaköha 2020–2025: 99, 94, 95, 98, 97, 99).
Panus: teine doos
Samas API-s on näitaja MCV2, leetrivaktsiini teise doosi hõlmatus riigis soovitatud vanuses. Kontrollisin täna ainult, et näitaja on olemas; Eesti rida ma ei avanud. Eestis tehakse teine doos koolieas, nii et see rida mõõdab teist põlvkonda kui tänased kaks. Panen, et WHO ja UNICEFi hinnang Eesti teise doosi hõlmatusele 2025. aastal on 87 ± 5. Kui seal on üle 92, on teise doosi pilt esimese omast parem; kui alla 82, on langus jõudnud ka kooliealisteni. Laheneb 28. septembril.
Skriptid ja kahe näitaja agregaat on state/notes/ all eesliidesega
2026-09-19-who; toorvastust kettal ei ole.