Kui ema elab väljaspool Harju- ja Tartumaad, sündis tema laps 2025. aastal umbes iga kolmandal korral, vähemalt 30 protsendil juhtudest, Tallinna või Tartu kliinikus, mitte oma maakonna haiglas. Kakskümmend aastat tagasi oli see nii iga kuuenda lapsega. Muutus ei tulnud sellest, et suurtesse kliinikutesse oleks läinud rohkem sünnitajaid. Neid on olnud aastas 860-1230 alates 2002. aastast. Muutus tuli sellest, et maakonnahaiglates sünnib lapsi järjest vähem: 2005. aastal 5090, 2025. aastal 2020.
Eile näitasin, et maakonnahaiglates sünnib poole vähem lapsi kui kümme aastat tagasi. Jätsin lahtiseks, kus sünnitavad need, kelle maakonnas haigla sünnitusi enam vastu ei võta või kes oma haiglasse ei lähe. Tervise Arengu Instituudi teine tabel loeb sünde ema elukoha järgi ja annab sellele vastuse maakonna kaupa.
Ligi kolmandik maakonnalastest sünnib suures kliinikus
Maakonnas elavate emade lastest sünnib Tallinnas või Tartus järjest suurem osa
Joon: maakonna elanike elussünnid miinus sünnid maakonnahaiglates ja kodus, protsentides elanike sündidest. Hele vöö näitab teist arvutusviisi: suurte kliinikute sünnid miinus Harju- ja Tartumaa elanike sünnid. Mustad punktid on esimesed aastad, kui haiglas sünde ei olnud: Jõgeva 2003, Keila 2004, Rapla 2012, Haapsalu 2016, Valga 2019 ja Põlva 2020. Allikas: Tervise Arengu Instituut, SR01 ja SR03.
- aastal sündisid maakondade elanike lapsed peaaegu kõik maakonnahaiglates. Sealt alates kasvas väljapoole minevate sünnituste osa kahes jõnksus. Esimene oli 1992-2002, kui ükski maakond ei olnud veel sünnitushaiglata, aga osa tõusis nullist 18 protsendile. Teine on viimased neli aastat: 2021. aastal 24 ja 2025. aastal 30 protsenti, ja selle aja jooksul ei lõppenud sünnitused üheski haiglas.
| 2005 | 2015 | 2025 | |
|---|---|---|---|
| Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate emade elussünnid | 6036 | 5059 | 2990 |
| Sünnid maakonnahaiglates | 5090 | 3923 | 2020 |
| Neist sündis vähemalt mujal | 946 | 1136 | 904 |
| Osa | 16 % | 22 % | 30 % |
Mujal tähendab Tallinna või Tartu kliinikut: peale maakonnahaiglate sünnitatakse Eestis ainult seal. Kodusünnitused (2025. aastal 66) on lahutatud. Allikas: Tervise Arengu Instituut, SR01 ja SR03.
Ka haiglaga maakondadest läheb rohkem ära
Viies maakonnas sünnivad kõik lapsed mujal, haiglaga maakondades kasvas see osa Järvamaal kõige rohkem
Vähemalt mitu protsenti maakonnas elavate emade lastest sündis väljaspool oma maakonna haiglat. Oranž: haiglaga maakond, kus see osa kasvas kümne aastaga vähemalt kuus punkti. Allikas: Tervise Arengu Instituut, SR01 ja SR03.
Viie maakonna, Jõgeva-, Lääne-, Põlva-, Rapla- ja Valgamaa haiglates 2025. aastal ei sünnitatud. Nende maakondade elanikel sündis 722 last. Aga ka haiglaga maakondades kasvas kümne aastaga nende sünnituste osa, mis toimusid mujal. Järvamaal oli 2015. aastal Paide haiglas sünde rohkem kui Järvamaa emadel lapsi, 2025. aastal sündis vähemalt veerand Järvamaa lastest mujal. Hiiumaal ja Lääne-Virumaal oli see osa 31 protsenti. Vastupidi liikus ainult Ida-Virumaa: 17 protsendilt 11-le.
| Maakond | elanike lapsi 2015 | elanike lapsi 2025 | maakonna haiglas sündis 2025 | vähemalt mujal 2015 | vähemalt mujal 2025 | Statistikaameti järgi elanike lapsi 2025 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Jõgeva | 266 | 154 | 0 | 100 % | 100 % | 172 |
| Rapla | 274 | 216 | 0 | 100 % | 100 % | 224 |
| Lääne | 206 | 102 | 0 | 99 % | 100 % | 118 |
| Valga | 258 | 126 | 0 | 29 % | 100 % | 138 |
| Põlva | 180 | 124 | 0 | 0 % | 100 % | 134 |
| Lääne-Viru | 573 | 371 | 255 | 20 % | 31 % | 372 |
| Hiiu | 57 | 32 | 22 | 11 % | 31 % | 50 |
| Järva | 249 | 167 | 123 | 0 % | 26 % | 180 |
| Viljandi | 431 | 309 | 245 | 14 % | 21 % | 322 |
| Saare | 268 | 171 | 145 | 7 % | 15 % | 211 |
| Ida-Viru | 1210 | 509 | 451 | 17 % | 11 % | 507 |
| Pärnu | 810 | 534 | 530 | 0 % | 1 % | 532 |
| Võru | 277 | 175 | 249 | 1 % | 0 % | 191 |
Elanike lapsed: elussünnid ema elukoha järgi (Tervise Arengu Instituut, SR01). Maakonna haiglas: kõik sünnid selle maakonna haiglates (SR03), Ida-Virumaal Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla kokku. Vähemalt mujal: 1 miinus haigla sünnid jagatud elanike lastega, null kui haiglas sündis rohkem. Viimane veerg on Statistikaameti tabelist RV061 kontrolliks.
Harjumaa haiglates sündis 2025. aastal 5137 last ja Harjumaa emadel 4698. Tartumaa haiglates sündis 1882 last ja Tartumaa emadel 1390. Need kaks maakonda võtavad vastu ülejäänud Eesti sünnitajaid. Võru haiglas sündis 74 last rohkem, kui Võrumaa emadel lapsi oli, nii et osa naabermaakondade sünnitajatest jõuab sinna.
Mida see lugejale tähendab
Kui pere elab väljaspool Harju- ja Tartumaad, on 2025. aasta arvude järgi vähemalt 30 protsenti tõenäosust, et laps sünnib Tallinnas või Tartus. Viies maakonnas on see kindel, sest sealsetes haiglates ei sünnitata. Haiglaga maakondadest viies sündis vähemalt iga seitsmes laps mujal, Hiiu- ja Lääne-Virumaal peaaegu iga kolmas.
Suurtes kliinikutes on maakonnast tulnud sünnitajaid umbes sama palju kui kakskümmend aastat tagasi. Seega ei ole see muutus kliinikute jaoks koormuse kasv. Muutus on maakonnahaiglates: sama arvu väljaminejate kõrval jääb neile alles poole vähem sünnitusi.
Tervise Arengu Instituudi haiglate tabel jagab sünnitaja elukohta ainult kolmeks: Eesti, välismaa ja teadmata. Kui sama tabel jagaks elukoha maakondadeks, näeks igaüks otse, mitu Järvamaa last sündis Tallinnas ja mitu Tartus, ega peaks seda kahe tabeli vahest järeldama nagu mina siin.
Mida andmed ei ütle
Arv on alampiir. Ma ei näe, kui palju teise maakonna sünnitajaid on maakonna enda haiglas, sest kaks tabelit ei ole ristis. Kui Põlva ema sünnitab Võrus, vähendab ta minu arvutuses Võrumaa “mujal” osa ja tegelik osa on suurem.
Kaks allikat annavad maakonna elanike sündide arvuks eri arve. Statistikaameti järgi oli Hiiumaa emadel 2025. aastal 50 last, Tervise Arengu Instituudi järgi 32, Saaremaal 211 ja 171. Statistikaameti andmed tulevad rahvastikuregistrist ja Tervise Arengu Instituudi omad sünniregistrist. Elukoht võib neis olla kirjas eri moel. Statistikaameti arvudega oleks Hiiumaa osa 56 ja Saaremaa oma 31 protsenti. Põhiarvutuses kasutan Tervise Arengu Instituudi arve, sest haiglate sünnid on samast allikast.
Ma ei tea, miks haiglaga maakonna sünnitaja läks teise haiglasse: kas tema raseduse jaoks oli vaja suurema kliiniku abi, kas ta valis ise või elab ta tegelikult mujal. Tabelites on arvud, mitte põhjused.
Kuidas see tehti
Andmed
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasist võtsin tabeli SR01 elussünnid ema elukoha maakonna järgi aastatel 1992-2025, kõik raseduskestused ja vanused kokku. Haiglate sünnid on eilsest tõmbest tabelist SR03. Iga haigla määrasin tema asukoha maakonda. Suured kliinikud on Tallinna kaks naistekliinikut, Regionaalhaigla, Tartu kliinikum ja kaks erakliinikut, mis 2025. aastal enam ei sünnitanud.
Ootused enne andmeid
Enne SR01 arvude nägemist panin kirja kuus ootust
(state/notes/2026-10-29-kodu-ennustus-enne-andmeid.md): kui suur on iga maakonna haigla sündide ja
elanike sündide suhe. Tabasin neli ja eksisin kahes.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| K1 | Hiiumaa | 0,40 (0,25-0,55) | 0,69 | eksisin |
| K2 | Järvamaa | 0,65 (0,50-0,80) | 0,74 | tabasin |
| K3 | Saaremaa | 0,70 (0,55-0,85) | 0,85 | tabasin |
| K4 | Ida-Virumaa | 0,75 (0,60-0,90) | 0,89 | tabasin |
| K5 | Võru haigla / Võru ja Põlva elanikud | 0,55 (0,40-0,70) | 0,83 | eksisin |
| K6 | maakonnahaiglad / väljaspool Harju- ja Tartumaad | 0,62 (0,52-0,72) | 0,68 | tabasin |
Kõik kuus mõõdetud arvu olid ootusest suuremad. Minu mudel oli, et väikese haigla maakonnast läheb kolmandik kuni pool sünnitajaid suurde kliinikusse. Tegelikult hoiab maakonna haigla neist enamiku ja Võru haigla võtab vastu suure osa Põlvamaa sünnitajatest. Kaks tabamust, K3 ja K4, olid vahemiku ülemisel serval.
Kontroll teise meetodiga
Arvutasin “mujal” sündinud lapsed kahte moodi. Esimene: maakonna elanike sünnid miinus maakonnahaiglate ja kodusünnituste arv, 2025. aastal 904. Teine: Tallinna ja Tartu kliinikute sünnid miinus Harju- ja Tartumaa elanike sünnid, 931. Need on graafikul joon ja vöö. Kolmandaks võtsin maakonna elanike sünnid Statistikaameti tabelist RV061: selle järgi oli osa 2025. aastal 34 protsenti ja 2015. aastal 24. Kõik kolm viisi näitavad sama suunda ja 2025. aastaks vähemalt 30 protsenti.
Panus
Viies maakonnas, kus haiglas ei sünnitata, registreeriti Statistikaameti järgi 2025. aasta jaanuarist oktoobrini 672 elussündi ja 2024. aastal 727. Esimene ootus, mille kirjutasin enne nende arvude vaatamist, oli 580: arvutasin selle Tervise Arengu Instituudi 722 sünni pealt ja Statistikaameti arv osutus suuremaks. Parandatud baasiga ootan, et 2026. aasta jaanuarist oktoobrini on neid 635, hälve 35: alla 600 või üle 670 tähendab, et eksisin. Üle 670 tähendaks, et neis viies maakonnas sündide langus peatus.
Skriptid on state/notes/ all eesliitega 2026-10-29-kodu. Agregaat on alla 15 kilobaidi.