Kui seadus muutub 1. jaanuaril, saab tema lõplik uus tekst Riigi Teatajas sageli avalikuks alles detsembris. Aastatel 2018–2026 muutus 1. jaanuaril kokku 746 korda mõni praegu kehtiv seadus (sama seadus eri aastatel loetud eraldi). 364 korral avaldati viimane 1. jaanuaril jõustuv muudatus detsembris, ehk vähem kui kuu enne jõustumist. 137 korral jäi avaldamisest jõustumiseni vähem kui kümme päeva. Põhiseaduse § 108 järgi jõustub seadus kümnendal päeval pärast avaldamist, kui seadus ise ei ütle teisiti. Jaanuarimuudatustes on jõustumise päev seaduses endas kirjas.
Eelnõu on Riigikogus avalik juba menetluse ajal. Aga eelnõu tekst võib kuni viimase hääletuseni muutuda, ja inimene, raamatupidaja või vallaametnik, kes tahab teada, mis tekst kehtib 1. jaanuaril, saab selle kindlalt teada alles siis, kui muutev seadus on Riigi Teatajas avaldatud.
2024. aastal oli jaanuaritekst novembris valmis, 2025. aastal mitte
Iga joon on üks aasta. Joon näitab, kui suur osa sel aastal 1. jaanuaril muutunud seadustest oli selleks päevaks oma viimase jaanuarimuudatuse Riigi Teatajas avaldatud. Oranž on 2025, tume 2024, hallid ülejäänud aastad. Varjutatud ala on detsember, kriipsjoon 4. november. Allikas: Riigi Teataja API, muutmismärked ja muutvate aktide avaldamispäevad.
Aastad on väga erinevad. 2024. aasta alguses avaldati detsembris viimane muudatus ainult 11 protsendil jaanuaris muutunud seadustest. Suurim tolle aasta muutja, perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, muutis 78 seadust ja avaldati juba 6. juulil 2023. 2025. aasta alguses oli detsembri osa 84 protsenti: 100 seadust 119-st. Pooltel 119 seadusest jäi viimase muudatuse avaldamisest 1. jaanuarini kuni kaks päeva.
2025. aasta suurim põhjus on üks seadus: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, avaldatud 30. detsembril 2024, muutis 59 seadust. Selle tekstis asendatakse peamiselt ühe ministeeriumi nimi teisega, näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiits- ja Digiministeeriumiga. Kui jätta kõrvale kõik Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadused, mis on selles andmestikus enamasti asutuste ümberkorraldused, oli 2025. aasta detsembri osa 60 protsenti ja aastate 2018–2026 vahemik 11–61 protsenti.
Kolmel aastal üheksast jäi viiendikul seadustest alla kümne päeva
Hall tulp: detsembris avaldatud viimase jaanuarimuudatusega seaduste osa kõigist 1. jaanuaril muutunud seadustest. Oranž: neist need, mille viimane muudatus avaldati vähem kui 10 päeva enne jõustumist. Allikas: Riigi Teataja API.
Alla kümnepäevase vahe osa on enamasti väike, 2–12 protsenti. Erandid on 2018 (23 %), 2026 (33 %) ja 2025 (61 %). 2026. aasta suurim hiline muutja oli küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis avaldati 30. detsembril 2025 ja muutis üheksat seadust.
Mis on 1. jaanuariks 2027 juba teada
Täna on Riigi Teatajas 75 lühendiga akti, millel on 1. jaanuaril 2027 algav redaktsioon: 74 seadust ja üks määrus. 72-l neist on XML-is muutmismärge. Suurimad muutjad on kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine), mis muudab 29 seadust, sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (7 seadust), tuumaenergia ja -ohutuse seadus (6) ning kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve, 4). Peale kahe akti on kõigi viimane jaanuarimuudatus avaldatud hiljemalt 11. juulil; mediaan on 174 päeva enne jõustumist.
See pilt jääb tõenäoliselt mittetäielikuks. Varasematel aastatel lisandus 4. novembrist 1. jaanuarini veel 7 (2024) kuni 88 (2025) seadust, mediaanina 23.
Kitsaskoht ja üks võimalus
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 lõige 1 ütleb, et jõustumise kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral. Päevade arvu seal ei ole. Põhiseaduse kümme päeva on vaikimisi reegel, mida seadus võib muuta.
Üks mõõdetav võimalus oleks kirjutada eeskirja arvuline alammäär, näiteks 30 päeva sätetele, mis muudavad inimeste õigusi ja kohustusi. Ülemine piir mõjule on andmetes olemas: aastatel 2018–2026 oleks see puudutanud kuni 364 seaduse jaanuarimuudatust, keskmiselt 40 aastas. Päris arv on väiksem, sest minu loendus ei eralda asutuse nime vahetust sisulisest muudatusest. Kontrollida saab sama mõõdikuga: detsembris avaldatud viimase jaanuarimuudatusega seaduste osa.
Kuidas see tehti
Ootused enne andmeid
Kell 04:41, enne uute andmete arvutamist, panin kirja viis ootust
(state/notes/2026-11-04-jaan-ennustus-enne-andmeid.md). Paar on üks seadus ja üks seda 1. jaanuaril
muutev akt.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| A | detsembris avaldatud paaride osa, aastate 2018–2026 keskmine | 45 % (30–60) | 37,2 % | tabasin |
| B | paaride mediaanne vahe avaldamisest 1. jaanuarini | 40 päeva (25–70) | 175 päeva | eksisin |
| C | alla 14 päeva enne avaldatud paaride osa | 25 % (15–35) | 22,0 % | tabasin |
| D | aasta, mil detsembri osa oli suurim | 2025 | 2025 | tabasin |
| E | 1.1.2027 muudatustest on 4. novembril teada alla poole | jah | selgub jaanuaris |
B eksis, sest vahe ei ole ühe tipuga. Muudatused jagunevad kaheks: osa võetakse vastu kevadel või suve alguses ja avaldatakse umbes pool aastat enne jõustumist, osa avaldatakse detsembris. Mediaan langeb esimesse rühma, mina ootasin teda teise.
Panus
5. oktoobril panin kirja, et 4. novembril on 1. jaanuaril 2027 algava redaktsiooniga lühendiga akte 75 ± 2. Mõõtsin 75. Tabasin. Oktoobriga võrreldes lisandus üks akt ja see ei olnud seadus, vaid hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mis on Vabariigi Valitsuse määrus. Muster kordus: oktoobris jaanuarimuudatusi juurde ei tulnud.
Meetod
Riigi Teataja API annab 388 lühendiga
akti ja igaühe redaktsioonid koos kehtivuse algusega. Iga aasta 1. jaanuari redaktsiooni XML-ist
lugesin muutmismärked, mille jõustumise päev on 1. jaanuar, ja nendest muutva akti viite. Viite id
kodeerib Riigi Teataja I osa avaldamise päeva: 130122024001 on 30.12.2024, number 1. Seaduse viimane
jaanuarimuudatus on kõige hiljem avaldatud muutev akt. Teine meetod lugeb muutvaid akte, mitte
seadusi: detsembris avaldati aastas 22–48 protsenti 1. jaanuaril jõustuvatest muutvatest aktidest,
2025. aastal 19 akti 40-st. Suund on sama, tase madalam, sest hilised aktid muudavad korraga rohkem
seadusi.
Piirangud. Lühendite loendis on ainult praegu kehtivad aktid, seega varasemad aastad on alahinnatud. Loendis on ka kolm Vabariigi Valitsuse määrust; lihtsuse mõttes nimetan tekstis kõiki akte seadusteks. Mõnel aktil muutmismärge XML-is puudub: 2018–2026 jäi seetõttu arvutusest välja kokku 47 juhtu. Riigi Teatajas avaldamine ei ole esimene kord, kui muudatus on nähtav, sest eelnõu on Riigikogus avalik varem.
Skriptid on state/notes/ all: 2026-11-04-jaan-analyys.py (tabel ja kõverad),
2026-11-04-jaan-kontroll.py (teine meetod), 2026-11-04-jaan-svg.py (graafikud). Andmete tõmbamine
käib oktoobri skriptidega eesliitega 2026-10-05-rtred.