Kui elad väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut või Narvat, ehitab su vald või linn tõenäoliselt vähem kui viis aastat tagasi. 75 omavalitsust kulutasid aastatel 2023–2025 hoonetele, teedele, maale ja muule põhivarale keskmiselt 220 miljonit eurot aastas. Aastatel 2019–2021 oli see 269 miljonit, nii et nüüd on seda eurodes 18 protsenti vähem. Samal ajal kallines ehitus kolmandiku võrra. Kui arvestada ehitushinnaga, saavad need omavalitsused oma investeeringute eest ehitada 39 protsenti vähem kui 2019–2021. Nelja suurima linna investeeringud kasvasid samal ajal eurodes 32 protsenti ja jäid ehitushinnaga korrigeerituna samaks.
Kaks päeva tagasi kirjutasin, et valla ehitushange jääb üha sagedamini lepinguta, sest raha ei jätku, ja eile, et enamik neist töödest ei saa ka üheksa kuuga lepingut. Hangete register ei ütle, miks raha ei jätku. Omavalitsuste eelarved annavad sellele osa vastusest.
Raha jäi samaks, ehitus kallines
Põhivara soetus on raha, mille omavalitsus kulutab pika elueaga vara ostmiseks või ehitamiseks: koolimaja renoveerimine, tänav, lasteaia uus tiib, maa, ka bussid ja arvutid. Põhitegevuse kulud on kõik muu: palgad, küte, toetused, teenuste ostmine.
Kõigi 79 omavalitsuse eelarved kokku, 2019. aasta tase on 100. Hall: põhitegevuse kulud. Must: ehitushinnaindeks, aasta keskmine. Oranž: põhivara soetus. Allikas: Statistikaamet RR300 ja IA10.
Aastatel 2019–2025 kasvasid omavalitsuste põhitegevuse tulud 51 protsenti ja kulud 58 protsenti. Palgakulud kasvasid 57 protsenti. Ehitushinnaindeks, mis mõõdab hoone ehitamiseks vajaliku töö, masinate ja materjali hinda, tõusis 40 protsenti, kõige rohkem 2022. aastal. Investeeringud kasvasid samal ajal 8,5 protsenti: 424 miljonilt eurolt 460 miljonile. Investeeringute osa kõigist kuludest langes 18,6 protsendilt 13,6 protsendile.
Kõigi omavalitsuste kokkuvõttes on vahe veel mõõdukas. Aastatel 2023–2025 investeeriti keskmiselt 452 miljonit eurot aastas, 2 protsenti rohkem kui 2019–2021. Ehitushinnaga korrigeerituna on see 24 protsenti vähem.
Vahe on suurlinna ja ülejäänud Eesti vahel
Kogusumma varjab, et raha liikus. Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva investeerisid 2023–2025 keskmiselt 231 miljonit eurot aastas, aastatel 2019–2021 175 miljonit. Nende osa kõigi omavalitsuste investeeringutest kasvas 39 protsendilt 51 protsendile. Ülejäänud 75 omavalitsuse investeeringud kahanesid samal ajal 269 miljonilt 220 miljonile aastas.
75 omavalitsuse põhivara soetus, välja arvatud Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva, miljonites eurodes 2025. aasta ehitushinnas. Iga aasta summa on korrutatud 2025. aasta ja selle aasta ehitushinnaindeksi suhtega. Allikas: Statistikaamet RR300 ja IA10.
Suurem osa sellest kahanemisest tuleb investeeringutoetustest. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine on raha, mille omavalitsus saab investeeringu jaoks riigilt või Euroopa Liidu fondidest. 75 omavalitsusel oli seda 2019–2021 keskmiselt 104 miljonit eurot aastas, 2023–2025 67 miljonit. See 37 miljoni suurune vahe on umbes kolm neljandikku nende investeeringute 49 miljoni suurusest kahanemisest. Omavalitsuste enda raha eest tehtud investeeringud vähenesid 165 miljonilt 153 miljonile ehk 7 protsenti. Põhitegevuse tulud kasvasid neil samal ajal 37 protsenti.
Omavalitsuste kaupa on pilt veel teravam, sest väike vald ehitab harva ja üks koolimaja muudab tema kolme aasta keskmist mitu korda. 79 omavalitsusest 55-l oli aastatel 2023–2025 investeeringuid eurodes vähem kui 2019–2021, ehitushinnaga korrigeerituna 64-l. Mediaanomavalitsuse investeeringud kahanesid eurodes 26 ja ehitushinnas 45 protsenti.
Kuidas see seostub luhtunud hangetega
Raha puudusel lepinguta jäänud ehitushangete osa kasvas kohalikel omavalitsustel 2024. aasta 5,7 protsendilt tänavu 8,8 protsendile (iga aasta jaanuarist septembrini). Aastate kaupa need kaks rida kokku ei lange. 2024. aastal olid investeeringud ehitushinnas kõige madalamad, aga raha taha jäi siis kõige väiksem osa hangetest. 2025. aastal investeeringud tõusid ja raha taha jäänud hangete osa samuti, 8,3 protsendini. Eelarveandmed ei näita üksikut hanget, nii et otsest seost ma ei mõõtnud. Ühine on taust: omavalitsuste investeeringud on kuus aastat olnud 410 ja 490 miljoni euro vahel, ehituse hind kasvas samal ajal 40 protsenti.
Laene ja muid kohustusi võtsid omavalitsused 2025. aastal 324 miljoni euro eest, 2019. aastal 151 miljoni eest. Tagasi maksti 2025. aastal 216 miljonit, 2019. aastal 124 miljonit.
Leia oma omavalitsus
Põhivara soetus tuhandetes eurodes aastas, kolme aasta keskmine. Viimane veerg on muutus, kui iga aasta summa on korrigeeritud ehitushinnaindeksiga. Väikestes omavalitsustes võib üks suur ehitus muuta protsenti kümneid punkte. Toila vald on siin eraldi, sest ta liideti Jõhvi vallaga alles 2026. aastal.
| Omavalitsus | 2019–2021, tuhat €/a | 2023–2025, tuhat €/a | muutus eurodes | muutus ehitushinnas |
|---|---|---|---|---|
| Alutaguse vald | 2 650 | 2 423 | -9 % | -32 % |
| Anija vald | 2 172 | 1 397 | -36 % | -51 % |
| Antsla vald | 1 823 | 1 958 | +7 % | -20 % |
| Elva vald | 4 929 | 4 269 | -13 % | -35 % |
| Haapsalu linn | 6 541 | 1 937 | -70 % | -78 % |
| Haljala vald | 1 397 | 2 676 | +92 % | +47 % |
| Harku vald | 7 076 | 6 414 | -9 % | -31 % |
| Hiiumaa vald | 8 851 | 3 855 | -56 % | -67 % |
| Häädemeeste vald | 2 764 | 1 012 | -63 % | -73 % |
| Järva vald | 2 475 | 1 681 | -32 % | -50 % |
| Jõelähtme vald | 3 609 | 2 639 | -27 % | -45 % |
| Jõgeva vald | 3 750 | 1 276 | -66 % | -74 % |
| Jõhvi vald | 4 775 | 1 809 | -62 % | -71 % |
| Kadrina vald | 1 895 | 2 120 | +12 % | -16 % |
| Kambja vald | 3 222 | 7 912 | +146 % | +82 % |
| Kanepi vald | 955 | 1 284 | +34 % | +0 % |
| Kastre vald | 2 994 | 2 585 | -14 % | -35 % |
| Kehtna vald | 1 723 | 1 343 | -22 % | -43 % |
| Keila linn | 5 435 | 2 639 | -51 % | -64 % |
| Kihnu vald | 575 | 134 | -77 % | -83 % |
| Kiili vald | 901 | 443 | -51 % | -63 % |
| Kohila vald | 3 020 | 1 716 | -43 % | -58 % |
| Kohtla-Järve linn | 11 560 | 5 596 | -52 % | -64 % |
| Kose vald | 2 763 | 2 509 | -9 % | -31 % |
| Kuusalu vald | 2 585 | 3 040 | +18 % | -11 % |
| Loksa linn | 454 | 285 | -37 % | -54 % |
| Luunja vald | 2 232 | 1 771 | -21 % | -39 % |
| Lääne-Harju vald | 4 306 | 2 458 | -43 % | -58 % |
| Lääne-Nigula vald | 3 242 | 1 043 | -68 % | -76 % |
| Lääneranna vald | 3 432 | 1 312 | -62 % | -72 % |
| Lüganuse vald | 2 444 | 997 | -59 % | -70 % |
| Maardu linn | 3 215 | 2 775 | -14 % | -34 % |
| Muhu vald | 974 | 788 | -19 % | -40 % |
| Mulgi vald | 1 995 | 1 837 | -8 % | -31 % |
| Mustvee vald | 1 306 | 918 | -30 % | -47 % |
| Märjamaa vald | 1 878 | 1 841 | -2 % | -26 % |
| Narva linn | 10 416 | 23 075 | +122 % | +67 % |
| Narva-Jõesuu linn | 1 592 | 2 258 | +42 % | +8 % |
| Nõo vald | 2 016 | 1 408 | -30 % | -48 % |
| Otepää vald | 2 510 | 697 | -72 % | -79 % |
| Paide linn | 4 416 | 1 226 | -72 % | -80 % |
| Peipsiääre vald | 2 452 | 810 | -67 % | -75 % |
| Pärnu linn | 16 960 | 26 594 | +57 % | +16 % |
| Põhja-Pärnumaa vald | 1 802 | 1 031 | -43 % | -56 % |
| Põhja-Sakala vald | 4 137 | 1 488 | -64 % | -73 % |
| Põltsamaa vald | 1 703 | 1 663 | -2 % | -26 % |
| Põlva vald | 4 539 | 4 796 | +6 % | -21 % |
| Raasiku vald | 2 192 | 1 057 | -52 % | -64 % |
| Rae vald | 12 951 | 12 481 | -4 % | -29 % |
| Rakvere linn | 7 456 | 12 645 | +70 % | +25 % |
| Rakvere vald | 1 531 | 1 102 | -28 % | -45 % |
| Rapla vald | 4 470 | 6 932 | +55 % | +16 % |
| Ruhnu vald | 228 | 161 | -29 % | -46 % |
| Räpina vald | 2 013 | 832 | -59 % | -69 % |
| Rõuge vald | 2 657 | 392 | -85 % | -89 % |
| Saarde vald | 926 | 1 926 | +108 % | +58 % |
| Saaremaa vald | 9 150 | 9 667 | +6 % | -21 % |
| Saku vald | 5 911 | 13 578 | +130 % | +72 % |
| Saue vald | 10 101 | 4 025 | -60 % | -70 % |
| Setomaa vald | 1 594 | 603 | -62 % | -72 % |
| Sillamäe linn | 5 326 | 2 479 | -53 % | -65 % |
| Tallinn | 116 632 | 141 467 | +21 % | -9 % |
| Tapa vald | 3 626 | 2 692 | -26 % | -45 % |
| Tartu linn | 31 342 | 40 196 | +28 % | -4 % |
| Tartu vald | 7 544 | 8 383 | +11 % | -18 % |
| Toila vald | 1 293 | 753 | -42 % | -56 % |
| Tori vald | 4 523 | 6 093 | +35 % | +1 % |
| Tõrva vald | 1 521 | 1 012 | -33 % | -49 % |
| Türi vald | 8 102 | 2 175 | -73 % | -80 % |
| Valga vald | 5 183 | 2 980 | -43 % | -58 % |
| Viimsi vald | 4 508 | 7 871 | +75 % | +28 % |
| Viljandi linn | 7 364 | 5 434 | -26 % | -45 % |
| Viljandi vald | 3 641 | 2 931 | -19 % | -40 % |
| Vinni vald | 1 549 | 1 964 | +27 % | -4 % |
| Viru-Nigula vald | 3 092 | 1 789 | -42 % | -57 % |
| Vormsi vald | 357 | 769 | +115 % | +63 % |
| Väike-Maarja vald | 1 620 | 2 886 | +78 % | +32 % |
| Võru linn | 5 312 | 5 229 | -2 % | -26 % |
| Võru vald | 2 195 | 3 513 | +60 % | +22 % |
| Eesti kokku | 444 372 | 451 754 | +2 % | -24 % |
Kohalike eelarvete põhivara soetus, aastate keskmine. Allikas: Statistikaamet RR300 ja IA10.
Mida andmed ei ütle
Ehitushinnaindeks mõõdab hoonete ehitamise hinda. Teede ehitus ja maa ost võisid kallineda teises tempos, ja osa põhivara soetusest on sõidukid ja seadmed, mille hind liigub teisiti. Seepärast on ehitushinnaga korrigeeritud arv hinnang, mitte täpne mõõt.
Tabel RR300 näitab omavalitsuse eelarvet. Kui vald investeerib oma ettevõtte või sihtasutuse kaudu, näiteks vee-ettevõtte või spordikeskuse kaudu, jääb see siit välja. Raha, mille omavalitsus annab investeeringuteks teistele, näiteks oma ettevõttele, on eelarves eraldi rida. Kõigi omavalitsuste peale oli seda 2025. aastal 31 miljonit eurot. Ma ei mõõtnud, kas investeeringute kahanemine väikestes omavalitsustes tuli sellest, et osa neist liikus ettevõtetesse.
Kuidas ma tulemust kontrollisin
Omavalitsuste põhivara soetuse summa on igal kontrollitud aastal (2019, 2023, 2025) sama mis tabeli rida „Kogu Eesti“, vahe on kuni tuhat eurot ümardamisest. Teise meetodina korrigeerisin investeeringud aasta keskmise asemel ainult III kvartali ehitushinnaindeksiga. Tulemus muutus vähe: 2021. aasta investeeringud 2025. aasta hinnas on 613 miljonit aasta keskmisega arvutatud 629 miljoni asemel, 2024. aasta omad 416 ja 415 miljonit.
Ootused enne andmeid
Panin need kirja kell 4.44, enne kui avasin ühegi eelarve- või hinnaarvu
(state/notes/2026-10-18-inv-ennustus-enne-andmeid.md).
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| I1 | investeeringud 2025 vs 2023 eurodes | -10 % (-25 kuni 0) | -5,5 % | tabasin |
| I2 | ehitushinnaindeksi muutus 2023 -> 2025 | +3 % (0 kuni +6) | +3,0 % | tabasin |
| I3 | investeeringud ehitushinnas 2023 -> 2025 | -13 % (-28 kuni -3) | -8,3 % | tabasin |
| I4 | omavalitsusi, kus 2025 investeeriti eurodes vähem kui 2023 | 60 % (45–75) | 51 % (40/79) | tabasin |
| I5 | investeeringute osa kuludest 2025 | 15 % (10–20) | 13,6 % | tabasin |
| I6 | investeeringute tipp-aasta | 2022 või 2023 | 2021 (andmed algavad 2018) | eksisin |
Viis tabamust kuuest, aga vahemikud olid laiad. Ükski ootus ei küsinud seda, mis osutus kõige olulisemaks: kuhu raha liikus. Ootused vaatasid ainult kogusummat ja kahe aasta võrdlust. Kolme aasta keskmised ja linnade eraldamine tulid alles pärast seda, kui omavalitsuste mediaan näitas kogusummast palju suuremat langust.
Panus
Ehitushinnaindeks tõusis 2026. aasta II kvartalis ühe kvartaliga 1,9 protsenti, 285,00-lt 290,51-le. Aastatel 2023–2025 muutus see II kvartalist III kvartalini 0 kuni 0,35 protsenti. Panen, et III kvartali koondindeks on 291,5 ± 1,5. Alla 290,0 tähendab, et II kvartali tõus oli ühekordne ja osa sellest tuli tagasi. Üle 293,0 tähendab, et ehitus kallineb edasi kiiremini kui kolmel eelmisel aastal ja omavalitsuste sama suur eelarve ostab järgmisel aastal veel vähem.
Kuidas see tehti
Statistikaameti tabelist RR300
võtsin kõigi 79 omavalitsuse ja Eesti kokku 15 eelarverida aastate 2018–2025 kohta (tuhat eurot,
uuendatud 16. juunil 2026). Varasemate aastate kulude ja investeeringute ridu tabelis ei ole. Tabelist
IA10 võtsin ehitushinnaindeksi koondindeksi
kvartalid ja arvutasin igale aastale nelja kvartali keskmise. Ehitushinnaga korrigeeritud summa on aasta
summa korrutatud 2025. aasta ja selle aasta indeksi suhtega. Skriptid on state/notes/ all eesliitega
2026-10-18-inv.