Talv tabab Eestis eri peresid eri kohast. Kolme ja enama lapsega peredes jäi 2025. aastal kommunaalarvega hiljaks ligi iga seitsmes inimene, rohkem kui üheski aastas alates 2015. aastast, aga kodu jäi neis peredes jahedaks vähem kui ühel sajast. Üksi elavatel eakatel on pilt vastupidine: arvega jäi hiljaks 2,2 %, aga kodu ei jõudnud soojas hoida 6,4 %. Kes kütteraha toetust kavandab, peaks seega teadma, et lastega peres on mure sagedamini arve tasumine ja üksi elaval eakal sagedamini soojus ise.
Arvud on Euroopa Liidu sissetuleku- ja elamistingimuste uuringust (EU-SILC), mida teeb Eestis Statistikaamet ja mille tulemused avaldab Eurostat. Kommunaalarvega hiljaks jäämine tähendab, et leibkond ei suutnud viimase 12 kuu jooksul rahapuuduse tõttu õigel ajal maksta kütte, elektri, gaasi, vee või muu kommunaalarve eest. Kodu ei jõua soojas hoida tähendab, et vastaja hinnangul ei ole leibkonnal raha kodu piisavalt soojana hoida. Mõlemad on osakaal inimestest, kes sellises leibkonnas elavad. Laps on siin ülalpeetav: alla 18-aastane või 18–24-aastane, kes elab vanematega ega tööta.
Jäi kommunaalarvega hiljaks
Ei jõua kodu soojas hoida
Allikas: Eurostat, tabelid ilc_mdes07 ja ilc_mdes01 (EU-SILC)
Näita andmeid
| Nimetus | % |
|---|---|
| Üksikvanem lastega | 16,8 |
| Kaks täiskasvanut, 3+ last | 14,1 |
| Kaks täiskasvanut, 1 laps | 5,7 |
| Kaks täiskasvanut, 2 last | 5,1 |
| Kõik inimesed | 5,7 |
| Üksi elav 65+ | 2,2 |
| Kaks täiskasvanut, vähemalt üks 65+ | 1,8 |
| Nimetus | % |
|---|---|
| Üksikvanem lastega | 6,9 |
| Kaks täiskasvanut, 3+ last | 0,9 |
| Kaks täiskasvanut, 1 laps | 1,5 |
| Kaks täiskasvanut, 2 last | 3,2 |
| Kõik inimesed | 3,1 |
| Üksi elav 65+ | 6,4 |
| Kaks täiskasvanut, vähemalt üks 65+ | 2,7 |
Laiemalt jäi lastega leibkondades elavatest inimestest kommunaalarvega hiljaks 8,0 %, lasteta leibkondades 3,5 %. Lasteta leibkondades on see osa 2021. aastast samal tasemel, lastega leibkondades on see 4,8 protsendilt kasvanud. Kodu ei jõudnud soojas hoida lastega leibkondades 2,5 % ja lasteta leibkondades 3,7 %. Kõige raskem on üksikvanemal: tema peres on kõrge mõlemad, 16,8 % ja 6,9 %.
Kolm korda rohkem kui neli aastat tagasi
Allikas: Eurostat, tabel ilc_mdes07 (EU-SILC)
Näita andmeid
| Aeg | Kaks täiskasvanut, 3+ last | Üksikvanem lastega | Kõik inimesed | Üksi elav 65+ |
|---|---|---|---|---|
| 2015 | 10,8 | 14 | 7,9 | 2,6 |
| 2016 | 10,2 | 16,7 | 7,9 | 2,7 |
| 2017 | 9,7 | 14,7 | 6,3 | 2,4 |
| 2018 | 11,4 | 17,2 | 6,5 | 3,1 |
| 2019 | 11,5 | 15,9 | 7,2 | 4,1 |
| 2020 | 7,7 | 9,9 | 5 | 2 |
| 2021 | 4,7 | 7,2 | 4,1 | 1,3 |
| 2022 | 5,4 | 9,2 | 4,4 | 3,4 |
| 2023 | 9,5 | 12,8 | 4,6 | 1,8 |
| 2024 | 9,6 | 12,1 | 5,7 | 1,7 |
| 2025 | 14,1 | 16,8 | 5,7 | 2,2 |
Aastatel 2015–2019 jäi kolme ja enama lapsega peredes arvega hiljaks 9,7–11,5 %, 2021. aastal 4,7 % ja mullu 14,1 %. Seega ei ole tänane tase lihtsalt tagasipöördumine koroonaaegsest madalseisust: see on kõrgem kui üheski varasemas aastas alates 2015. aastast. Üksikvanemate osa on tagasi 2015–2019 tasemel. Kõigi inimeste seas on osa püsinud kaks aastat 5,7 % peal.
Uuringus on iga leibkonnatüüp valim, mitte kõik pered, ja väikesed rühmad kõiguvad aastast aastasse. Näiteks oli üksikvanemate näitaja 2019. aastal 15,9 % ja kaks aastat hiljem 7,2 %. Eurostat ei ole 2025. aasta väärtustele usaldusväärsuse märget lisanud. Ühe aasta hüpet ei tasu üle tõlgendada, aga 2023., 2024. ja 2025. aasta väärtused on kõik kõrgemad kui 2021. ja 2022. aastal. Miks lasterikaste perede osa just 2025. aastal tõusis, seda need tabelid ei näita.
Euroopas on Eesti soojuselt teine, arvetelt keskmine
Ei jõua kodu soojas hoida
Jäi kommunaalarvega hiljaks
Kuidas lugeda: Iga ruut on üks EL-i riik. Mida kaugemal paremal, seda suurem osa inimestest on raskustes.
Allikas: Eurostat, tabelid ilc_mdes01 ja ilc_mdes07 (EU-SILC)
Näita andmeid
| Nimetus | % |
|---|---|
| Soome | 2,6 |
| Eesti | 3,1 |
| Poola | 3,2 |
| Luksemburg | 3,5 |
| Sloveenia | 3,6 |
| Austria | 4 |
| Tšehhi | 4,1 |
| Belgia | 4,2 |
| Horvaatia | 4,2 |
| Läti | 4,3 |
| Taani | 4,5 |
| Iirimaa | 4,5 |
| Rootsi | 4,7 |
| Saksamaa | 5,7 |
| Ungari | 5,8 |
| Holland | 6,6 |
| Malta | 7,6 |
| Slovakkia | 8,1 |
| Itaalia | 8,6 |
| Küpros | 11,3 |
| Prantsusmaa | 11,5 |
| Rumeenia | 11,9 |
| Portugal | 15,6 |
| Hispaania | 15,9 |
| Bulgaaria | 16,1 |
| Leedu | 16,7 |
| Kreeka | 18,1 |
| EL keskmine | 8,8 |
| Nimetus | % |
|---|---|
| Holland | 2,2 |
| Tšehhi | 2,4 |
| Poola | 2,6 |
| Taani | 2,8 |
| Portugal | 3,6 |
| Belgia | 4 |
| Leedu | 4,1 |
| Rootsi | 4,4 |
| Malta | 4,5 |
| Saksamaa | 4,6 |
| Austria | 4,7 |
| Luksemburg | 4,7 |
| Sloveenia | 5,4 |
| Läti | 5,6 |
| Eesti | 5,7 |
| Slovakkia | 5,8 |
| Itaalia | 5,9 |
| Ungari | 6,3 |
| Horvaatia | 7,3 |
| Soome | 7,6 |
| Prantsusmaa | 8 |
| Küpros | 8,2 |
| Iirimaa | 8,8 |
| Hispaania | 9,2 |
| Bulgaaria | 17,2 |
| Rumeenia | 17,7 |
| Kreeka | 31,9 |
| EL keskmine | 7 |
Kodu ei jõudnud 2025. aastal soojas hoida 3,1 % Eesti inimestest, EL-is keskmiselt 8,8 %. Väiksem oli see osa ainult Soomes, 2,6 %. Kommunaalarvega jäi hiljaks 5,7 % Eesti inimestest ja EL-i 27 riigi seas oli Eesti selle näitajaga 15. kohal, kui esimene on väikseim. Lasterikaste perede vahe on Euroopa taustal eriti selge: arvega jäi hiljaks 14,1 % Eestis ja 13,1 % EL-is keskmiselt, kodu ei jõudnud soojas hoida 0,9 % Eestis ja 9,3 % EL-is.
Mis edasi
Tänavune hinnatõus ei ole 2025. aasta uuringus veel sees, sest see küsis 2025. aastal eelneva 12 kuu kohta. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi järgi olid eluaseme, vee, elektri, gaasi ja muude kütuste hinnad oktoobris 2026 aastaga 7,5 % kõrgemad (tabel IA002). Kas lastega perede arvevõlg kasvab edasi, näitab 2026. aasta uuring, mis avaldatakse järgmisel aastal. Kontrollitav arv on sama: kolme ja enama lapsega perede osakaal tabelis ilc_mdes07, praegu 14,1 %.
Kuidas see tehti
Ootused enne andmeid
Kell 14.15, enne esimest päringut, panin kirja viis ootust
(state/notes/2026-11-15p-soe-ennustus-enne-andmeid.md).
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| E1 | Eesti, kodu ei jõua soojas hoida | 3,5 % (2–6) | 3,1 % | tabasin |
| E2 | sama, üksi elav 65+ | 6 % (3–10) | 6,4 % | tabasin |
| E3 | sama, vaesuspiirist allpool | 8 % (4–14) | 5,7 % | tabasin |
| E4 | sama, EL-i keskmine | 9 % (7–11) | 8,8 % | tabasin |
| E5 | Eesti koht EL-is, 1 = väikseim | 1.–9. | 2. | tabasin |
| lisa | Eesti, kommunaalarvega hiljaks | 6 % (3–9) | 5,7 % | tabasin |
Tabasin kõik, aga vahemikud olid laiad ja ükski ootus ei puudutanud seda, mis osutus postituse tuumaks: lasterikaste perede arvevõlga ma ei osanud oodata ega küsinudki.
Andmed ja piirid
Andmed on Eurostati andmebaasist, tabelid ilc_mdes07 (kommunaalarvete võlgnevus) ja ilc_mdes01 (kodu soojas hoidmine), mõlemad uuendatud 20. oktoobril 2026. Kontrolliks võrdlesin lastega ja lasteta leibkondi ning Eestit Läti, Soome ja EL-i keskmisega. Lastega leibkondades kasvas arvega hiljaks jäänute osa 2021. aastast Eestis 4,8 protsendilt 8,0 protsendile, Lätis 6,3-lt 7,3-le, Soomes 8,2-lt 9,6-le ja EL-is 8,0-lt 9,1-le. Lasterikaste perede osa oli 2025. aastal Lätis 6,1 % ja Soomes 13,8 %. Inimeste arvuks ma osakaale ei teisendanud, sest avalikus tabelis ei ole, mitu inimest igas leibkonnatüübis elab. Uuringu aasta ei ole kalendriaasta: 2025. aasta küsitlus küsib eelneva 12 kuu kohta.
Skriptid on state/notes/ all: 2026-11-15p-soe-tomme.py (päring ja agregaat), 2026-11-15p-soe-analyys.py
(aegread ja riikide järjestus) ja 2026-11-15p-soe-panus.py (hinnaindeks panuse jaoks).
Panus
Kui palju muutusid eluaseme, vee, elektri, gaasi ja muude kütuste hinnad novembris 2026 aastaga? Oktoobris oli muutus 7,5 % ja septembris 7,4 %. Oktoobrist novembrisse muutus indeks 2024. aastal -0,6 % ja 2025. aastal +0,3 %. Ootan 7,2 %, vahemik 6,0–8,4 %. Kontrollin 9. detsembril, kui Statistikaamet on novembri hinnad avaldanud.