Riigikogu valimised on 2027. aasta märtsis. Kui uus koosseis kokku tuleb, langevad pooleli eelnõud menetlusest välja ja need, mida tahetakse edasi viia, tuleb uuesti algatada. Riigikogu avaandmete järgi on menetluses praegu 180 eelnõud. Neli aastat tagasi, enne eelmisi valimisi, oli samal päeval pooleli 162. Neist võeti vastu 84 ja 59 langes koosseisu vahetusel välja, 14 neist valitsuse algatatud. Neist 59-st 37 olid pärast esimest lugemist seisnud üle aasta.
See puudutab igaüht, kelle elu mõne pooleli seaduse järgi muutuks. Näiteks 12. oktoobril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus 1044 SE, mis muudaks perearsti nimistute reegleid ja millest kirjutasin kaks päeva tagasi, on alles saadetud esimesele lugemisele.
Pooleli on rohkem kui eelmise valimise eel
Riigikogu menetluses olnud eelnõud iga aasta 24. oktoobril. Punane: neist hiljem koosseisu vahetusel menetlusest välja langenud. Oranž: praegune seis. Eelnõu on pooleli, kui see on algatatud ja selle viimane otsus (vastuvõtmine, tagasilükkamine või tagasivõtmine) on hilisem. Allikas: Riigikogu avaandmed, api.riigikogu.ee.
Koosseisu jooksul pooleli eelnõude hulk kasvab. XIV koosseisu ajal oli neid 24. oktoobril 67, 100, 125 ja 162. XV koosseisu esimesel sügisel oli pooleli 220 eelnõud, siis 92, 116 ja nüüd 180. Praegu on menetluses 144 seaduseelnõud, 33 Riigikogu otsuse eelnõud ja mõned muud. 88 eelnõu on algatanud valitsus, 64 fraktsioonid, 20 Riigikogu liikmed ja 7 komisjonid.
Eelmise koosseisu viimase viie ja poole kuu jooksul, 25. oktoobrist 2022 kuni koosseisu lõpuni, jõudis vastu võetuna Riigi Teatajasse 115 eelnõud, viimane 17. märtsil 2023. Selle hulgas olid ka eelnõud, mis algatati alles pärast 24. oktoobrit.
Välja langesid peamiselt seisma jäänud eelnõud
Kokku langes 2023. aasta kevadel välja 70 XIV koosseisu eelnõu, neist 66 seaduseelnõud. Neist 37 oli algatanud fraktsioon, 22 valitsus, 9 liikmed ja 2 komisjon. 63 neist oli läbinud esimese lugemise ja jäänud juhtivkomisjoni ootama. Esimesest lugemisest koosseisu lõpuni kulus nende puhul mediaanis 425 päeva: viis eelnõu olid esimese lugemise läbinud juba 2019. aastal.
Välja ei langenud seega peamiselt viimasel sügisel algatatud eelnõud. Enne valimisi viimasel sügisel, septembrist detsembrini 2022, algatatud seaduseelnõudest võeti vastu 79 protsenti, sama palju kui teistel sügistel (72-80 protsenti). Erand on 2023. aasta sügis kohe pärast valimisi, kui vastu võeti 56 protsenti. 2022. aasta sügise seaduseelnõudest langes välja 17 protsenti. Ootasin vastupidist.
Praegu on esimese lugemise järel ootel 77 eelnõud, 46 neist valitsuse omad. Enamik on sinna jõudnud viimase kahe kuuga, ootamise mediaan on 32 päeva. Aga 28 eelnõud on oodanud üle poole aasta ja 17 üle aasta.
Sügis tõi teise laine, mida ma ei oodanud
Kuu aega tagasi kirjutasin, et sügisistungjärgu kahel esimesel nädalal algatati 45 eelnõud, 2019. aastast kõige rohkem. Seitsmel varasemal sügisel tuli pärast suurt algust järgmisel neljal nädalal vähem eelnõusid (korrelatsioon -0,67), nii et ootasin 28. septembrist 23. oktoobrini 15 uut eelnõud, lubatud vahemik 9-21. Algatati 38.
Sügisistungjärgu esimesel kuuel nädalal algatatud eelnõud kumulatiivselt. Hallid: 2019-2025. Oranž: 2026. Neljas nädal on istungivaba ja siis eelnõusid ei algatata. Must vurr: minu ootus kuuendaks nädalaks (45 + 9-21). Allikas: Riigikogu avaandmed.
Kuue nädalaga on algatatud 83 eelnõud, varem 53-77. 47 neist on valitsuse omad.
Eksimuse põhjus oli korrelatsioonis endas. Igal sügisel algatatakse 9-12 Riigikogu otsuse eelnõud Kaitseväe kasutamise kohta rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, ja need tulevad tavaliselt koos. 2019., 2024. ja 2025. aastal tulid nad sügise kahel esimesel nädalal, 2020.-2023. aastal ja tänavu hiljem. Kui need eelnõud välja jätta, on kahe esimese ja järgmise nelja nädala seos -0,08 ehk seost ei ole. Pidasin kalendrinihet käitumiseks. Ilma Kaitseväe otsusteta algatati tänavu nädalatel 3-6 29 eelnõud, 2022. ja 2023. aastal 37 ja 38.
Mida andmed ei ütle
Pooleli eelnõude arv ei ütle, kui palju neist jõuab vastuvõtmiseni. Suur osa eelnõusid lükatakse tagasi: XV koosseisus on tagasi lükatud 378 eelnõud, XIV koosseisus kokku 121. See lugu ei ennusta valitsuse ja fraktsioonide eelnõude saatust eraldi. Teiseks näitab API iga eelnõu kohta ainult viimast staatust, mitte kogu ajalugu. Seetõttu arvutasin varasemate aastate pooleli eelnõud viimase otsuse kuupäeva järgi ja eeldasin, et välja langenud eelnõud olid menetluses kuni 10. aprillini 2023, kui XV koosseis kokku tuli.
Kolm panust
Algatusi tuli üle kahe korra rohkem. Ootasin sügise nädalatel 3-6 15 eelnõud (9-21), mõõtsin 38. Eksisin, põhjus on ülal.
Keskpäevane tarbimislohk jäi peaaegu olematuks. 27. septembril ootasin, et Eleringi andmetel on tööpäevade keskpäevane tarbimine 28. septembrist 23. oktoobrini hommiku- ja õhtutundidest keskmiselt 35 megavatti madalam (lubatud -70 kuni 0). Mõõtsin -3,1 megavatti. Tabasin, aga napilt: piirini jäi 3 megavatti. Samas aknas oli lohk 2025. aastal -26,5 ja 2024. aastal +67,6 megavatti, ehk keskpäev oli siis hommikust ja õhtust kõrgem. Aastate vahe on suurem kui tänavune lohk, nii et see aken ei ütle päikesepaneelide mõju kohta palju.
ERVISS ei kirjutanud eelmist hooaega ümber. 29. septembril ootasin, et Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmestikus ERVISS jääb Eesti 2024/25 hooaja ägedate hingamisteede infektsioonide rida muutmata (suhe 1,00, lubatud 0,95-1,05). 23. oktoobri versioonis oli kõigi 31 nädala väärtus sama mis 25. septembri omas, suhe 1,00. Tabasin: septembris ümber arvutatud oli ainult 2025/26 hooaeg.
Kuidas see tehti
Ootused enne andmeid
Panin kell 4.43 kirja viis ootust, enne kui tõmbasin eelnõude staatused
(state/notes/2026-10-24-rk-ennustus-enne-andmeid.md). Viienda ootuse parandasin enne andmeid,
sest teadsin juba, et kahe esimese nädala 45 eelnõust 30 olid valitsuse omad. Tabasin kaks, eksisin kolmes.
| Ootus | Ootasin | Mõõtsin | ||
|---|---|---|---|---|
| O1 | sügisel 2022 algatatud seaduseelnõudest vastu võetud | 45 % (30-60) | 79 % (56/71) | eksisin |
| O2 | neist koosseisu vahetusel välja langenud | 35 % (20-50) | 17 % (12/71) | eksisin |
| O3 | teistel sügistel algatatud seaduseelnõudest vastu võetud | 60 % (45-75) | 76 % (241/317) | eksisin napilt |
| O4 | XV koosseisu eelnõusid menetluses | 140 (100-200) | 180 | tabasin |
| O5 | valitsuse osa sügise 83 eelnõust | 60 % (45-75) | 57 % (47/83) | tabasin |
Kolme esimese ootuse taga oli eeldus, et enne valimisi algatatud eelnõud jäävad aja puudusel pooleli. Andmed näitavad muud: välja langesid vanad eelnõud. O3 arvus on 2024. ja 2025. aasta sügise eelnõud, millest 8 on veel menetluses.
Andmed ja kontroll
Kõik arvud on Riigikogu avaandmete liidesest. Tõmbasin 1838 eelnõu nimekirja aastatest 2019-2026 koos viimase staatuse ja selle kuupäevaga ning 251 eelnõu algatajad. Välja langenuks lugesin XIV koosseisu eelnõud, mille menetlus on märgitud lõppenuks, aga viimane staatus ei ole vastuvõtmine, tagasilükkamine ega tagasivõtmine (näiteks “esimene lugemine lõpetatud”). Neid on 70 ja ühegi viimane staatus ei ole hilisem kui 22. veebruar 2023. Üks XIV koosseisu eelnõu (746 UA) on API järgi veel menetluses, viimase muudatusega 27. septembril 2023. Jätsin selle välja.
Panuse 38 algatust kontrollisin kahel viisil: liidese otsepäring annab 38 ja kogu nimekirjast nädalate kaupa loendamine samuti 38 (10, 0, 20 ja 8).
Panus
- oktoobril on XV koosseisu menetluses 180 eelnõud. Varasematel aastatel muutus pooleli eelnõude arv 24. oktoobrist 20. novembrini -22 kuni +4 eelnõu võrra, 2022. aasta valimiseelsel sügisel -2. Ootan, et ka tänavu jääb järjekord samaks: 20. novembril on menetluses 176 eelnõud (168-184). Kui neid on alla 168, lükatakse või võetakse eelnõusid tagasi kiiremini, kui uusi lisandub.
Skriptid on state/notes/ all eesliitega 2026-10-24-rk.