Eesti tavakoolides on üha rohkem lapsi, kes saavad õppimiseks tuge: abiõpetaja, õpe väiksemas rühmas, eripedagoogi tund või kohandatud õppekava. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) järgi oli 1. novembril 2026 tavakoolide õpilastest tugi märgitud 11 698 õpilasel ehk 7,5 protsendil. Kaks aastat varem, 1. novembril 2024, oli neid 8987 ehk 5,7 protsenti. Toega õpilasi on 30 protsenti rohkem, kuigi tavakoolide õpilasi on samal ajal 1,3 protsenti vähem (158 041 ja 155 987).
24 õpilasega klassis tähendab see keskmiselt 1,8 toega last, kaks aastat tagasi 1,4. Väikeses koolis on neid rohkem: alla 100 õpilasega tavakoolides oli tugi märgitud 12,7 protsendil, see teeb 24 lapse kohta kolm.
Kasv jätkub, aga aastane samm on väiksem
Hariduslike erivajadustega laste koolides (EHIS-is HEV-kool) õpib umbes 3500 last ja tugi on märgitud peaaegu kõigil. Seal toega õpilaste arv ei kasva: 1. novembril 2024 oli neid 3380, 2025. aastal 3327 ja 2026. aastal 3185. Tavakool on siin iga teine üldhariduskool. Kogu kasv tuleb tavakoolidest, nagu näitasid 14. oktoobril ka juuni andmed.
Tavakoolides kasvas toega õpilaste arv 1. novembrist 2024 aastaga 17,0 protsenti (8987-lt 10 518-le) ja järgmise aastaga 11,2 protsenti (11 698-ni). Samm on väiksem, aga osa vahest võib tulla sellest, kui kiiresti koolid sügisel toe registrisse kannavad. Septembri alguses on tugi märgitud vaid mõnel tuhandel õpilasel ja arv kasvab terve õppeaasta. Tänavu oli novembri arv 92,8 protsenti eelmise juuni omast, mullu 94,1 protsenti.
Osa kasvas kõigis maakondades peale Ida-Virumaa
Iga joon on üks maakond: vasakul tavakoolide toega õpilaste osa protsentides 1. novembril 2025, paremal 1. novembril 2026. Oranž on Harjumaa, punane Ida-Virumaa, ainus maakond, kus osa langes. Hiiumaa juures vaata märkust teksti all. Maakond on kooli juriidilise aadressi järgi. Allikas: EHIS avaandmed.
Aastaga kasvas tavakoolide toega õpilaste osa 14 maakonnas 15-st. Ida-Virumaal jäi see paigale (9,6 ja 9,5 protsenti). Suurim hüpe on Hiiumaal, 10,1-lt 15,6 protsendile, aga see on ebakindel: sealsete tavakoolide õpilaste arv langes andmetes aastaga 779-lt 584-le, nii et osa muutusest võib tulla nimetajast. Hiiumaa järel kasvas osa kõige rohkem Läänemaal (7,3-lt 10,6 protsendile) ja Jõgevamaal (8,0-lt 10,7-le).
Omavalitsuste tasandil on pilt kirjum. 71 omavalitsusest, kus on vähemalt 300 tavakooli õpilast, kasvas toega õpilaste osa 54-s ja langes 17-s.
| Maakond | Õpilasi 2026 | Toega 2025 | % 2025 | Toega 2026 | % 2026 |
|---|---|---|---|---|---|
| Hiiumaa | 584 | 79 | 10,1 | 91 | 15,6 |
| Põlvamaa | 2 236 | 282 | 12,2 | 319 | 14,3 |
| Võrumaa | 3 376 | 367 | 10,4 | 421 | 12,5 |
| Valgamaa | 2 522 | 276 | 10,3 | 313 | 12,4 |
| Lääne-Virumaa | 6 464 | 724 | 10,7 | 760 | 11,8 |
| Järvamaa | 3 084 | 326 | 10,4 | 348 | 11,3 |
| Raplamaa | 3 949 | 415 | 10,5 | 444 | 11,2 |
| Jõgevamaa | 2 560 | 220 | 8,0 | 273 | 10,7 |
| Läänemaa | 2 365 | 177 | 7,3 | 250 | 10,6 |
| Saaremaa | 3 522 | 312 | 8,9 | 339 | 9,6 |
| Ida-Virumaa | 11 445 | 1 146 | 9,6 | 1 090 | 9,5 |
| Pärnumaa | 10 085 | 786 | 7,7 | 854 | 8,5 |
| Viljandimaa | 4 867 | 292 | 5,9 | 334 | 6,9 |
| Tartumaa | 22 107 | 1 232 | 5,7 | 1 407 | 6,4 |
| Harjumaa | 76 821 | 3 884 | 5,0 | 4 455 | 5,8 |
Tavakoolide statsionaarse õppe õpilased ja neist need, kellel oli EHIS-is tugi märgitud, 1. novembri seisuga. Allikas: EHIS avaandmed.
Mida väiksem kool, seda suurem osa
Iga hall punkt on üks tavakool, horisontaalteljel õpilaste arv (logaritmiline), püstteljel toega õpilaste osa. Oranž kriips on suurusklassi koondosa: alla 100, 100–299, 300–599, 600–999 ja vähemalt 1000 õpilast. Silt puudub 600–999 klassil (6,4 %), et sildid ei kattuks. Neli kooli, kus osa on üle 40 protsendi, on joonistatud 40 peale. 1. november 2026, allikas: EHIS avaandmed.
Alla 100 õpilasega tavakoolides oli toega õpilasi 12,7 protsenti, 100–299 õpilasega 10,6, 300–599 õpilasega 7,9, 600–999 õpilasega 6,4 ja vähemalt 1000 õpilasega koolides 5,4 protsenti. Osa kasvas aastaga igas suurusklassis.
Alla 100 õpilasega koolidest 82 on 108-st väljaspool Harju- ja Tartumaad, kus toega õpilasi on niikuinii rohkem, nii et osa erinevusest tuleb piirkonnast. Aga mitte kõik. Harju- ja Tartumaa koolides oli toega õpilasi alla 300 õpilasega koolides 8–10 protsenti ja vähemalt 1000 õpilasega koolides 4,7 protsenti. Mujal Eestis oli alla 100 õpilasega koolides osa 14,0 ja 600–999 õpilasega koolides 8,9 protsenti. Sama suurusega koolide vahel on piirkonna vahe samas suurusjärgus: 600–999 õpilasega koolides oli Harju- ja Tartumaal 5,6, mujal 8,9 protsenti.
Koolivõrgu muutmisel tasub õpilaste ja klasside arvu kõrval vaadata kolmandat arvu: kui alla 100 õpilasega kooli lapsed liiguvad suuremasse kooli, toovad nad kaasa suurema toega laste osa, kui on suurtes koolides keskmiselt (vähemalt 600 õpilasega koolides 6,0 protsenti). 80 õpilasega koolist tuleb umbes kümme toega last, sama palju suure kooli õpilasi tähendaks nelja või viit.
Mida EHIS-i märge tähendab, tasub meeles pidada. See ütleb, et koolil on lapse kohta registris tugi kirjas. Avaandmetest ei selgu, kas tuge vajab rohkem lapsi või kantakse seda sagedamini registrisse, ega ka see, mis klassis toega lapsed käivad: tugi-ridadel on klassi väli tühi.
Mida ma enne andmeid ootasin
Enne koolitasandi päringut kirjutasin üles neli ootust. Alla 100 õpilasega koolides ootasin osaks umbes 14 protsenti (lubatud 11–17), tuli 12,7. Vähemalt 1000 õpilasega koolides ootasin umbes 4 protsenti (3–6), tuli 5,4. Väikeste ja suurte koolide suhteks ootasin vähemalt kolme, tuli 2,4: siin eksisin, sest suured koolid on peaaegu kõik Harju- ja Tartumaal (24 kooli 26-st) ja seal on osa väiksem ka väikestes koolides. Ootasin, et osa kasvab kõigis suurusklassides, ja nii läks. Klassi järgi ootasin suurimat kasvu algklassides, aga seda ei saanud kontrollida, sest klassi avaandmetes ei ole.
Vanad panused
Toega õpilased 1. novembril (14. oktoobri panus). Ootasin, et EHIS-is on tugi märgitud 15 600 üldhariduskooli õpilasel (lubatud 15 100–16 100). Tuli 14 883, eksisin. Mu mudel eeldas, et novembri arv jõuab eelmise juuni lähedale. Tegelikult oli see 93,1 protsenti juuni omast, mullu 94,7. Sügisene registreerimine võtab rohkem aega, kui arvestasin.
Raha puudusel lepinguta jäänud ehitushanked oktoobris (16. oktoobri panus). Ootasin 5,5 protsenti (3,5–7,5). Riigihangete registri oktoobri lepinguteadetes oli 238 ehitustööde hankeosa ja neist 12 jäi lepinguta põhjusel, et hankijal ei jätkunud raha: 5,0 protsenti, tabasin. Omavalitsustel oli see 4 osa 50-st ehk 8,0 protsenti, veidi vähem kui jaanuarist septembrini (8,8).
Kas raha taha jäänud hange tuleb tagasi (17. oktoobri panus). 2026. aasta jaanuarist septembrini jäi omavalitsustel raha puudusel lepinguta 56 ehitushanke osa. 30. septembri seisuga oli neist 14-l sama hankija hilisem sarnase nimetusega leping, ootasin oktoobri failiga 17 (15–19). Tuli 15, tabasin alumisel piiril. Oktoober lisas ühe vaste, aasta varasemate andmete järgi oleks oodanud 2,7.
Ühe pakkumusega hankeosad oktoobris (22. oktoobri panus). Ootasin 30 protsenti (27–33). Oktoobri 1265 võitjaga ja vähemalt ühe pakkumusega hankeosast sai ainult ühe pakkumuse 354 ehk 28,0 protsenti, tabasin.
Neljast panusest tabasin kolm. Kõik kolm tabamust olid hangetes, kus oktoober sarnanes varasemate kuudega.
Uus panus
Mitmel tavakooli õpilasel on EHIS-is tugi märgitud 1. detsembril 2026? Mullu kasvas see arv novembrist detsembrini 10,7 protsenti, tunamullu 16,5. Ootan 13 100 (12 750–13 450). Kui registreerimine on tänavu aeglasem, nagu novembri arv vihjab, peaks detsembri samm olema mullusest suurem.
Kuidas see tehti
EHIS-i avaandmetest tõmbasin 10. novembri öösel õpilaste arvud kooli kaupa 1. novembri 2025 ja
2026 seisuga. Arvestasin ainult põhikoole ja gümnaasiume, statsionaarset õpet ja koole, mida EHIS ei
märgi HEV-kooliks. Toega õpilased on grupp „statsionaar: tugi olemas“. 1. novembri 2024 ja juuni
arvud on 14. oktoobril samast allikast tõmmatud aegreast; 10. novembri päringul tuli 1. novembri
2024 fail tühjana. Skriptid on state/notes/2026-11-10-tugi-klassid.py,
2026-11-10-tugi-koolid.py ja 2026-11-10-tugi-svg.py.
Hangete panused lahendasin riigihangete registri avaandmete oktoobri 2026 lepinguteadete failist
samade skriptidega, millega panused kirjutati (2026-10-16-nurj-tomme.py, 2026-10-17-uus-tomme.py
ja 2026-10-22p-yks-tomme.py); väljund läks eraldi faili, et vanad agregaadid alles jääksid.